Kohalik vaade: Makedooniat raputab poliitiline maavärin (1)

Jure Brankovič
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOPSHOT - Policemen try to contain protesters trying to enter Macedonia's parliament to protest against against what they said was an unfair vote to elect a parliamentary speaker, following months of political deadlock in the Balkan country in Skopje on April 27, 2017.  / AFP PHOTO / Robert ATANASOVSKI
TOPSHOT - Policemen try to contain protesters trying to enter Macedonia's parliament to protest against against what they said was an unfair vote to elect a parliamentary speaker, following months of political deadlock in the Balkan country in Skopje on April 27, 2017. / AFP PHOTO / Robert ATANASOVSKI Foto: ROBERT ATANASOVSKI/AFP

Suur maavärin äratas 1963. aasta 26. juulil kell viis hommikul Skopje üles. Kuigi oli teada, et tegu on seismiliselt aktiivse piirkonnaga, hävitas loodusnähtus siiski halvasti planeeritud ja ehitatud linna.

Katastroofis sai surma 1070 ja vigastada neli tuhat inimest. Käes oli külma sõja tipphetk, Kuuba raketikriisist oli möödas vaid aasta, kuid ida ja lääs ühendasid abistamiseks jõud. Ameerika ja Nõukogude sõdurid said Skopjes esimest korda käepigistusi vahetada alates nende ajalooliselt kohtumisest Elbe jõel 1945. aastal. Ühtlasi tõi õnnetus kaasa ka uued ehitusnõuded.

Uus maavärin tabas Makedooniat aga sel nädalal, kui huligaanid tungisid neljapäeval poliitilistel põhjustel parlamenti (viga sai üle saja inimese, sealhulgas 22 politseinikku ja kolm saadikut – toim). Kohalike sõnul oli see olnud vaid aja küsimus, sest mullu detsembris peetud valimistest saadik pole riigis suudetud valitsust moodustada.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles