Vene saadik hoiatas suhete halvenemise eest Ganini kriminaalasja lõpetamisel

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrovi pressikonverents

FOTO: Mihkel Maripuu

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov korraldas täna Tallinnas pressikonverentsi, millel hoiatas riikide vaheliste suhete halvenemise eest juhul, kui prokuratuur lõpetab aprillirahutuste ajal tapetud Venemaa kodaniku Dmitri Ganini surma uurimise.

«Kui Ganini surma kriminaalasi peaks lõpetatama, on sellel pikaajaline negatiivne mõju meie kahepoolsetele suhetele,» lausus suursaadik ja lisas, et suhted ei ole head ka praegu, kuid ei ole tarvis Ganini toimiku sulgemisega neid suhteid veelgi halvendada.

Venemaa Leningradi oblasti uurimiskomitee teatas 2015. aasta septembris, et hakkas iseseisvalt uurima Dmitri Ganini tapmist Venemaa kriminaalkoodeksi tapmise paragrahvi alusel. Uurimiskomitee teatel on plaanis viia läbi menetlustoimingud, et tuvastada kõik kuriteo asjaolud ja süüdlased.

Küsimusele, kuidas vastab naaberriigi territooriumil toimunud tapmise uurimine rahvusvahelisele õigusele, eriti veel kui ka Eestis on sarnane uurimine käimas, ütles saadik, et Venemaa uurimisspetsialistid tahavad tapmise uurimisele omalt poolt kaasa aidata. Saadik lisas, et kahjuks ei ole Eesti poolelt erilist koostöötahet näha, kuna prokuratuurile saadetud õigusabipalvele ei ole vastatud.

Saadiku sõnul on Venemaa rahul ainult siis, kui Dmitri Ganini tapja või tapjad võetakse vastutusele.

Petrovi sõnutsi on viimased kümme aastat igal Eesti-Vene kõrgtaseme kohtumisel olnud jutuks vajadus uurida Dmitri Ganini tapmist. «Kuulsime teatava lootusega Põhja ringkonnaprokuratuuri sõnu, et uurimist jätkatakse,» sõnas saadik, kelle väitel jääb Venemaa rahule alles siis, kui Ganini tapjad võetakse vastutusele.

Küsimusele, kas pronksiöö sündmused olid väljastpoolt provotseeritud, ütles saadik, et seni ei ole seda kinnitavaid tõsiasju esitatud.

«Lähtuksin lihtsast ja vaieldamatust tõest - Eesti enda uurimine ei toonud esile mingit välist sekkumist nonde päevade sündmuste ajal,» ütles saadik, kelle sõnutsi on parim argument Eesti enda julgeolekuasutuste seisukoht.

«Käisin 26. aprillil mälestussamba juures neid sündmusi mälestamas,» kommenteeris Vene diplomaat lillede panekut Sõjaväekalmistul. «Mälestusamba juures käiakse mitte üksi teatud tähtpäevadel, vaid ka argipäeviti, nagu käitusime meie, juhtides tähelepanu sõdur-vabastaja kujule.»

«Ma ei räägiks mingist suhete soojenemisest, kuid on üksikuid positiivseid liikumisi mõnes konkreetses asjas,» ütles saadik Eesti-Vene suhete praeguse seisu kohta, tuues näiteks Eesti osalemise näitusel TransRossija ja peaminister Jüri Ratase Peterburis-käigu.

Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise kohta ütles saadik, et töö käib. «Et panna selles küsimuses viimane punkt, vajatakse suhetes kohast õhkkonda. Positiivsed liikumised, millest ma rääkisin, soodustavad sellise õhkkonna tekkimist,» selgitas Vene suursaadik.

Prokuratuur ei lõpetanud tähtajal Ganini kriminaalasja

Kuigi pronksiöö rahutustes tapetud Dmitri Ganini surmast möödub ööl vastu neljapäeva kümme aastat ning see tähendab süüteo aegumist, ei lõpeta Põhja ringkonnaprokuratuur veel juhtunu uurimiseks käivitatud kriminaalmenetlust.

«Praegu on toimik täiendavas kontrollis, mille eesmärk on tuvastada, kas süüasjas võib esineda asjaolusid, mis võiksid peatada süüteo aegumise,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kolmapäeval BNSile.

Tema sõnul tehti Ganini surmaga seotud süüasjas viimased menetlustoimingud eelmise aasta septembris, kuid seni pole menetlus uurijaid kahtlusaluste tuvastamiseni viinud.

Vene kodanik Ganin (20) ja tema sõber Oleg sattusid rünnaku alla 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval. Eelnevalt olid Tallinna kesklinnas puhkenud laiaulatuslikud rahutused, kuna valdavalt venekeelsetele tallinlastele ei meeldinud kaitseministeeriumi otsus viia vene sõduritele püstitatud pronkssõduri hauatähis Tõnismäelt sõjaväe kalmistule.

Ganin sai rünnaku käigus noahaava ja hukkus sündmuskohal.

Tagasi üles