Eesti tõusis Ameerika Ühendriikides tegutseva rahvusvahelise organisatsiooni Freedom House värskes ajakirjandusvabaduse indeksis ning asub 199 riigi seas 13.-15. kohal.
Eesti tõusis ka Freedom House’i ajakirjandusvabaduse indeksis (3)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
30. aprill 2017, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta indeksis paigutas Freedom House Eesti 14.-17. kohale, seega on Eesti positsioon veidi paranenud.
Ajakirjandusvabaduse head taset näitas ka sellel nädalal avaldatud Pariisis tegutseva organisatsiooni Piirideta Reporteris (Reporters Sans Frontieres) indeks.
Freedom House’i andmetel on olukord ajakirjandusvabadusega kõige parem Euroopa riikides. Maailma parima pressivabadusega riik on Norra. Järgnevad Holland ja Rootsi, mis jagavad 2.-3. kohta. 4.-6. kohal on Belgia, Taani ja Soome, 7. kohal on Šveits, 8. kohal Luksemburg ning 9.-12. kohal Andorra, Island, Liechtenstein ja Vaikse ookeani saareriik Belau.
Eesti jagab Freedom House'i tabelis koos Monaco ja Costa Ricaga 13.-15. kohta.
Eestile järgnevad Portugal, San Marino, Kariibi mere saareriik Saint Lucia ning Vaikses ookeanis asuvad Marshalli saared, mis jagavad 16.-19. kohta.
Leedu asub 26. ja Läti 44. kohal. Ameerika Ühendriigid asuvad 33. ja Venemaa 174. kohal.
Ajakirjandusvabadus on kõige kehvemas seisus Põhja-Koreas ja Turkmenistanis, kes on tabeli lõpus ja jagavad 198.-199. kohta. 197. kohal on Usbekistan, 195.- 196. kohta jagavad Venemaa annekteeritud Krimm ja Eritrea. 193.-194. kohta jagavad Kuuba ja Ekvatoriaal-Guinea. Kohtadel 190-192 on Aserbaidžaan, Iraan ja Süüria.
Tabel hõlmab 199 maailma riiki, neist 31 protsenti on vaba ajakirjandusega, 36 protsenti osaliselt vaba ajakirjandusega ning 33 protsenti mittevaba ajakirjandusega riigid. Maailma rahvastikku vaadates on olukord palju hullem - maailma 7,4 miljardist inimesest elab 13 protsenti vaba ajakirjandusega, 42 protsenti osaliselt vaba ajakirjandusega ning 45 protsenti mittevaba ajakirjandusega riikides.
Kuigi Euroopa riigid on maailma ajakirjandusvabaduse eesotsas, on Freedom House paigutanud ka mitmed Euroopa Liidu riigid osaliselt vaba ajakirjandusega riikide hulka. Organisatsiooni hinnangul on osaliselt vaba ajakirjandusega Euroopa Liidu riigid Itaalia, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria, Kreeka ja Ungari. Võrreldes eelmise aasta tabeliga on Poola kukkunud vaba ajakirjandusega riikide seast osaliselt vaba ajakirjandusega riikide sekka. Freedom House põhjendab seda eelmisel aastal vastu võetud Poola ajakirjandusseadusega.
Kaks Euroopa riiki on Freedom House paigutanud mittevaba ajakirjandusega riikide hulka – Makedoonia (maailma riikide arvestuses 139. koht ) ja Türgi (maailma riikide arvestuses 163. koht).
Freedom House kasutab ajakirjandusvabaduse indeksi koostamisel metoodikat, mille järgi annab organisatsioon igale riigile kolmes kategoorias punkte. Mida vähem punkte riik saab, seda parem on olukord ajakirjandusvabadusega. Eesti sai poliitilise keskkonna eest neli, õigusliku keskkonna eest viis ja majandusliku keskkonna eest seitse punkti, kokku sai Eesti võimalikust 100 punktist 16.
Näiteks maailma vabama ajakirjandusega Norra sai õigusliku keskkonna eest kaks, poliitilise keskkonna eest kolm ja majandusliku keskkonna eest kolm punkti. Kokku sai Norra 8 punkti.
Samas said Põhja-Korea ja Türkmenistan mõlemad võimalikust 100 punktist 98.