PERHist lahkunud IT-juht kohtule: ma ei näe selles midagi korruptiivset

PERHi endised juhid astusid korruptsioonikuritegudes süüdistatuna Harju maakohtu ette. Pildil Marko Kilk.

FOTO: Sander Ilvest

Harju maakohtus astus täna tunnistajapinki omastamises ja kelmuses süüdistatud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endine IT-juht Marko Kilk, kes otsustas tänavu ametist isiklikel põhjustel lahkuda.

Kilk rääkis kohtule suhetest ja sidemetest Eesti tarkvarafirmaga Helmes AS, kes nii Kilgi kui ka PERHi endise juhi Tõnis Alliku suhtes on esitanud tsiviilhagi. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi käisid mehed äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.

Kui Kilk ja Allik väidavad, et puhkusereisid olid kokku lepitud Helmesega tasuna tehtud töö eest, siis Helmese esindajad väitsid kohtule, et neid peteti, sest tööreisid osutusid puhkusereisideks.

Tõnis Allik rääkis eelmine nädal kohtule antud tunnistustes, et ettevõte on temale ja Kilgile hoopis võlgu, sest pole neile tehtud töö eest tasunud. Suusõnalise kokkuleppe alusel pidid haiglajuhid tutvustama ja müüma Põhja-Eesti regionaalhaiglas kasutusel olevat Helmese tarkvara väljaspool Eestit ja teistes haiglates.

Kilk ütles täna kohtule, et alates 2011. aastast, mil selline suusõnaline koostöö hakkas, on ta töötunde teinud hinnanguliselt 400. Seda, millel arvutused põhinevad, ta öelda ei osanud. Kilgi sõnul ulatub Helmese võlg temale tehtud tööde eest koguni kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Erareise oli Helmes talle aastate jooksul tasunud ligikaudu 15 000–16 000 euro eest.

Kilgi ja Alliku koostöö aktsiaseltsiga käis läbi Helmese esindaja Andres Kuke, kes on Helmese nõukogu liige. Kilgi sõnul ei teadnud peale Alliku sellest, et Helmes tasub neile tarkvara tutvustamise eest puhkusereisidega, regionaalhaiglas keegi.

Riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse küsimusele, kas see oli siis asi, mida varjata, vastas Kilk, et tema jaoks oli see lihtsalt tasu küsimise viis. «Ma ei varjanud seda,» lausus ta.

Tõnis Alliku eest suhtles Helmesega Marko Kilk. «Miks te Tõnis Alliku eest läbirääkimisi pidasite?» uuris prokurör. «Ma ei nimetaks neid läbirääkimisteks,» oli Kilgi vastus.

«Mina ei korraldanud neid reise. Tal oli õigus selle töö eest, mis ta tegi, raha saada,» kommenteeris Kilk seda, miks ta Alliku eest viimase tehtud töö tasu osas Helmesega ise suhtes.

Ristküsitlemise käigus uuris prokurör, kas Kilk oli IT-juhina ka hankekomisjonide liige, kus osales ja osutus edukaks Helmese äriühing. «Enamus ITga seotud hangetes olin mina osaline,» vastas Kilk ja hindas, et võis sellistes komisjonides olla liige alla kümne korra.

Küsimusele, kuidas Kilk tagas selle, et tema tööd Helmesele ja tema positsiooni haigla IT-juhina ning hankekomisjonis osalemist vaadeldaks eraldi, vastas Kilk, et tema ei näe selles midagi korruptiivset. Ta märkis, et Eesti ei ole nii suur riik, kus hankel osalejatega mujal kokku ei puutuks.

«Kas nendega, kes hankel edukaks osutusid, oli igal kujul suhtlemine lubatud?» uuris prokurör. «Jah,» vastas Kilk.

Prokuröri küsimusele, kas ta oleks pidanud taanduma nendest hangetest, vastas Kilk: «Täna, kui te nii selle püstitate, siis võib-olla tõesti.»

Võltsitud reisiarved

Omaette küsitleti Kilki sellepärast, miks olid Helmese makstud reiside dokumentidel, kus Kilk ja Allik käisid, peal teised sihtkohad. Reisi sihtkohad muutis reisibüroo. Kilk selgitas seda sellega, et tema arvates tahtis Helmes makse optimeerida. Kilgi sõnul ütles Andres Kukk, et reisiarvel olevad sihtkohad pidid sobima Helmese ettevõtluskuludega.

Näiteks ühel juhul oli arvel kirjas, et Kilk sõitis Kiievisse, kuigi tegelikult oli ta käinud Vietnamis jne.

«Kas te ei mõelnud, et võltsite dokumente?» küsis prokurör.

«Sellist konstruktsiooni mul ei olnud,» vastas Kilk.

Prokuröri küsimusele, kas selline teguviis on õige, vastas Kilk, et ei ole, kuid lisas: «Aga kui mõlemale osapoolele on see aktsepteeritav, siis ma ei näe siin probleemi.»

Prokuröri küsimusele, miks oli vaja haiglajuhtidel sõlmida suusõnaline kokkulepe töö tegemiseks, saada tasu erareisidena ja muuta reisiarvetes ära reiside sihtkohad, vastas Kilk: «Adekvaatset selget põhjust ei oska formuleerida. Sellega ma ei nõustu, et kokkulepe oli ähmane.»

«Tööjaotus oli selline, et teie pidite tegelema nende ebaõigete arvete ajamisega?» küsis prokurör.

«Kui te niimoodi selle panete, siis jah,» vastas Kilk.

Põhjus, miks Kilk PERHist ise lahkus, oli tema sõnul isiklik. Tööl tal pärast kohtu alla minemist siiski enda sõnul raskemaks ei läinud. Arvetega tal enam tegeleda ei lastud. Kilgi sõnul oli PERHil lihtsalt avalikkusele vaja näidata, et kohtuasjale reageeritakse. «Sanktsioone ei järgnenud, pigem läks lihtsamaks, ma ei pidanud tegelema administratiivsete küsimustega, vaid sisulisemate asjadega,» lausus ta.

Süüdistus

Riigiprokuratuur saatis mullu septembris kohtusse kriminaalasja, milles süüdistas endist SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhti Tõnis Allikut, haigla toitlustusjuhti Anu Vähit ja IT-juhti Marko Kilki kuritegude toimepanemises. Lisaks neile said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.

Süüdistuse järgi võttis endine PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja käigus süüdistuse saanud osaühingu.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingu süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERHi juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERHi toitlustusjuhti, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERHi endist juhti ning IT-juhti kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERHile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.

Tagasi üles