/nginx/o/2011/03/29/548162t1ha661.jpg)
Oma maakodu pööningut koristanud Mari-Ann ja Villu Repän leidsid sealt palju tarbetut, kuid ka kaks pärli, mida kohe kuidagi ei kõlvanud ajaloo prügikasti saata.
Tellijale
Talumaja pööning varjas saksa teatri jooniseid
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
30. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need Rannu vallast päevavalgele tulnud väärtuslikud leiud on Tartu saksa teatri kaks joonist, mille läinud sajandi alguses oli oma käega paberile kandnud toonane linnaarhitekt Arved Eichhorn.
«Tundsime selle maja kohe ära, kui jooniseid nägime, oleme ju kaua Tartus elanud,» rääkis Villu Repän. «Alles pärast märkasin, et jooniste peale oli kirjutatud Tartu saksa teater.» Ühel linnaarhitekt Eichhorni peene joonega allkirjaga joonisel on nüüd Vanemuise väikse majana tuntud hoone fassaad ja teisel külgvaade.
Tolmune ja kõver leid
«Ei oskagi öelda, kas need olid makulatuuriks mõeldud või tahtis keegi neid säilitada, need olid ühe virna peal,» märkis Villu Repän. Kas jooniseid tahtsid säilitada Pätsu ajal selle talu ostnud Mari-Ann Repäni vanavanemad või enne neid seal elanud inimesed, ei saa enam välja selgitada.
Peale jooniste üllatas pööning tehnikamees Villu Repänit eestiaegsete lapikute patareidega, mis olid liiva sees hästi säilinud. Jooniste kohta nii öelda ei saa, need olid tolmused ja papp oli kõveraks tõmbunud.
Mari-Ann ja Villu Repän viisid leiud Vanemuise peakunstniku Maarja Meeru kätte. Et teatril polnud raha jooniste taastamiseks, võttis selle kulu enda kanda Tallinnas asuv teatri- ja muusikamuuseum, mis toimetas joonised kultuuripärandit restaureerivasse firmasse Mandragora.
Plekid võtsid aega
«Väga raske töö see ei olnud, selline keskmine,» ütles jooniste kohta OÜ Mandragora konservaator Reet Sonn ja lisas, et näiteks konservaatoritele peavalu tekitavat laialivalguvat tinti ei olnud linnaarhitekt kasutanud. Omajagu kannatust kulus hallitus-, rooste- ja putukaplekkide töötlemiseks.
«Eks me ole ka palju hullemaid asju korda teinud,» muheles OÜ Mandragora juhataja Ene Sarap. Näiteks üks hullus seisus ese, Peetri kirikust leitud, paljude tartlaste sünde, abiellumisi ja surmi talletav raamat ootab tegemist. Mõne aja pärast saab valmis 1854. aastast Pilistvere kandist pärit vakuraamat, kuhu Saare Hans on hoolega kirja pannud, kui palju vilja, loomi ja raha ta mõisnikule võlgneb.
Linnaarhitekt Eichhorni tehtud saksa teatri kaks joonist võtab homme enda hoida teatri- ja muusikamuuseum.