Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/29/548294t1hab40.jpg)
Liibanoni julgeolekujõud lükkasid eile õhtul osaliselt ümber päeva jooksul tulnud üksikasjalikud teated, nagu oleks võimud viimaks tuvastanud seitsme eestlase röövijad.
Uudised, mis Liibanonist seoses seitsme eestlase rööviga nii kohalikku kui rahvusvahelisse meediasse ja sealtkaudu ka Eesti väljaannete veergudele jõudnud, on suuresti olnud klassikalised mitteuudised.
Nagu tõdeb ka välisminister Urmas Paet, toob iga päev küll hulgaliselt infokilde, täis kuulujutte ja spekulatsioone, millest aga ükski vähemalt esialgu kinnitust ei leia.
Olgu näiteks või üleeile ka postimees.ee-sse jõudnud teade, milles kohalik portaal Naharnet kirjutas Liibanoni luureteenistuse soovist arreteerida Eesti naine, kes väidetavalt andis tunnistusi röövitud eestlaste kohta. Eesti välisministeerium lükkas umbes tund aega hiljem info ümber, öeldes, et see ei vasta tõele, ja andis mõista, et Naharnet on kallutatud allikas.
Sarnane peaga vastu seina jooksmist täis päev terendas paljudele Eesti ajakirjanikele ilmselt ka eile, sest seniste päevade mitteuudised ei võimaldanud enamat loota. Hommikul tööle jõudes teataski kolleeg mulle küüniliselt, et äkki leiab veel mitte midagi, millest midagi kirjutada.
Läks aga teisiti, uudispomm lõhkes keskpäeva paiku. Liibanoni portaalid hakkasid edastama teateid, et sõjavägi ja muud julgeolekujõud on alustanud öösel Bekaa orus suurhaarangut eestlaste väidetavate röövijate vastu, kusjuures olevat tuvastatud ka röövijate isikud. Väideti, et haarangu käigus alanud tulevahetuses sai üks luureteenistuse töötaja haavata.
Kell 12.32 ilmus postimees.ee-s eelmainitud Naharnetis olevate lühiteadete põhjal uudis, kus uus info ka edasi anti. Kell 12.59 kinnitas Liibanonist tulevaid teateid esimese rahvusvahelise suure uudisteagentuurina AFP, seda viitega kõrgele anonüümsele julgeolekuametnikule. Kell 12.52 andis haarangust ja julgeolekutöötaja vigasaamisest teada ka Liibanoni riiklik uudisteagentuur NNA.
Postimees.ee pöördus kell 12.25 Eesti välisministeeriumi poole Naharneti edastatud uudise kohta selgituse saamiseks. Välisministeeriumist öeldi, et nendel pole toimunu kohta veel täpsemat informatsiooni. Kell 13.08 saatis ministeerium uudistevõrkudele e-kirja, milles teatas: «Välisministeeriumi info kohaselt ei vasta Liibanoni portaalis naharnet.com avaldatud informatsioon tõele.»
Helistasin välisministeeriumi pressiesindajale kell 13.21 küsimaks, miks lükkavad nad ümber infot, mida edastab nii Liibanoni ametlik uudistevõrk NNA kui ka hinnatud AFP. Pressiesindaja vastas, et ta peab asja uurima.
Täpselt kaks ja pool tundi hiljem, kell 15.51 edastas ministeerium pressiteate: «Välisministeeriumi andmetel on tuvastatud grupeering, mis võib olla seotud seitsme Eesti kodaniku röövimisega. Liibanoni armee ja julgeolekujõud on Bekaa orus viimas läbi operatsiooni, kuhu on kaasatud rohkem kui tuhat julgeolekujõudude ja armee esindajat.»
Sama pressiteade ilmus ka välisministeeriumi kodulehel, toimetustele saadetud esialgset eitust – peale võrguväljaannete enda uudiste – veebis aga näha polnud.
Vahepealsel ajal olid tänu AFP ja Liibanoni portaalide allikatele jõudnud ka Eesti meediasse üksikasjad väidetavate röövijate kohta. Röövi taga olevat viieliikmeline jõuk – kolm Liibanoni ja kaks Süüria kodanikku. Smugeldamise ja muu kuritegevusega seotud grupeeringu juht olevat liibanonlasest tagaotsitav Darwish Khanjar. Läbimurdeni aidanud uurijatel jõuda tõsiasi, et nad arreteerisid kolm inimest, kes neid seejärel jõuguni juhatasid.
Õhtul teatas Liibanoni julgeolekujõudude (ISF) ülem Achraf Rifi, et haarangu käigus arreteeriti kolm inimest, kes organiseerisid kurjategijatele väikebussi ja varastatud Mercedes-sõiduauto, mida eestlaste röövimisel kasutati.
Kõik ülejäänu peale haarangu toimumise lükkas ISF aga ümber. Pärast kella 18 tehtud avalduses öeldi, et infos, nagu oleks eestlaste röövijad liibanonlased ja süürlased, «puudub täpsus ja objektiivsus».
ISF kutsus meediakanaleid oma uudiste täpsust kontrollima ning lisas, et räägib üksikasjadest siis, kui juurdlus on lõppenud. Haarang kuulutati lõppenuks.