Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6655445t1hf45e.png)
Uurimine on lõppenud, aga küsimused jäävad: miks võttis kogenud piirivalvur Tarmo Kammer mullu suvel, 28. juuni õhtul Haapsalu lähistel Voosi kurgus patrullpaadiga üles pea maksimumkiiruse, seejärel aga roolist lahti lasi ja niimoodi enda ning paarimehe surmaga lõppenud õnnetuse põhjustas.
Ilm oli mullu 28. juunil suviselt hea. Haapsalu lahel tegi oma lapseootel naisega lõbusõitu kohalik pillimees, kellele hakkas silma ühe koha peal tiirutav kaater. Murelik mees helistas häirekeskusesse, kust lubati asja kohe kontrollida. Esialgu tundus see lihtne protseduur: keskus teadis, et Haapsalu piirivalvepatrull oli ümbruskonnas jõudnud juba mõned tunnid töötada.
Patrulli juhtinud kogenud meresõitjal Tarmo Kammeril ja merel veel õpipoisi staatuses paarimehel Renee Kargul poleks sündmuskohale jõudmine tohtinud võtta kauem kui mõni minut. Kuid keskusel tekkis probleem, millega nad polnud osanud arvestada – piirivalvurid ei vastanud raadiokutsungile.
Selline eetrivaikus on äärmiselt erakordne ja häirekeskuses tekkis halb aimdus. Hädakõne teinud bändimehel paluti tiirutavale paadile lähemale sõita ja alust kirjeldada. Kirjeldus kinnitas kahtlusi: abivajav alus oli hoopis politsei- ja piirivalveameti patrullkaater ise.
Sellest hetkest muutus paljude jaoks kõik. Hädakõne teinud bändimees leidis veel enne abi kohale jõudmist veest surnult hulpimas tuttava Tarmo Kammeri. Muidugi muutus kõik hukkunud piirivalvurite omastele. Lõpuks tähendas õnnetus muutusi politsei- ja piirivalveametile endale, kes võtab õnnetuse asjaoludest õppinult merel peatselt kasutusele uued patrullpaadid.
Jääb siiski küsimus, miks see juhtus? Miks piirivalvepatrull pealtnäha igasuguse põhjuseta äkitselt kaatriga pea maksimumkiiruse (59 kilomeetrit tunnis) üles võttis ja selle roolis oletatavasti olnud Kammer kiirusel 54 km/h ootamatult roolist lahti lasi. Et mõlemad paadis olnud piirivalveametnikud on surnud, jääbki küsimus vastuseta.
Saatuslikule rooli lahtilaskmisele järgnenu oli juba vältimatu – kaater pööras järsult paremale ja mõlemad piirivalvurid paiskusid vastu poordi, lennates aluse ahtris asunud sõrmepaksust lipuvarrast pooleks murdes vette.
Saadud obadus lõi ilmselt mõlemad mehed uimaseks. Vähemalt piisavalt uimaseks, et tagasihoidliku ujumisoskusega Renee Kark uppus, ilma et jõudnukski seljas olnud poolautomaatset päästevesti avada.
Tema paariline, kogenud merekaru Kammer suutis vesti küll avada, kuid see pressis avanedes kinni tema hingamisteed. Vestist õhku välja lasta Kammer enam ei suutnud ja vest lihtsalt lämmatas selle kandja.
«Me usume, et temagi oli saadud hoobist uimane,» pakub õnnetust uurinud politsei sisekontrolli juht Raul Vahtra nüüd, kui uurimine on lõppenud.
Vahtra osakond jõudis traagilist õnnetust uurida kümmekond pikka kuud. Voosi kurgus piirivalvepatrulliga toimunud õnnetuse asjaolud olid suures plaanis selged juba eelmise aasta lõpuks. Uurijad olid teinud patrullkaatriga katse umbes poole väiksema kiiruse peal ja veendunud, et roolist lahtilaskmine lõpebki vaid sekundi murdosa jooksul paadi ootamatu ja järsu suunamuutusega.
Ehkki uurimise seisukohalt oli peaaegu kõik selge, oli objektiivsuse huvides vaja ära oodata Soomes valminud kompleksekspertiisi tulemus. See valmis küll juba mitu kuud tagasi, kuid ootamatult selgus, et soomlased olid kahe silma vahele jätnud ühe juriidilise nüansi. Selle tõttu veniski ekspertiisi tulemuse vormistamine aprilli lõpuni.
8. mail allkirjastas Lääne ringkonnaprokuratuur kriminaaluurimise lõpetamise määruse, kuna tegemist oli õnnetusjuhtumiga.
Kümne aasta töötasu suurune hüvitis maksti välja vaid teenistuskohustuse täitmisel hukkunud piirivalvur Kammeri omastele. Tema paarimehe Kargu omaksed jäid toetusest ilma juriidilise nüansi tõttu, kuna tal polnud esimese ringi lähedasi.
Seetõttu muutis politsei- ja piirivalveamet hüvitise maksmise reegleid. Edaspidi on õigus hüvitisele nendel, keda politseinik ja piirivalvur ise hüvitise saajaks määrab.
Piirivalve merepatrullides võetakse aga lähitulevikus kasutusele moodsamad patrullalused. Haapsalu surmaõnnetuses osalenud mootorpaati kasutatakse ainult õppustel. Praeguseni teenistuses oleval teisel samasugusel patrullkaatril Peipsi järvel vähendati võimsust kümne hobujõu võrra.