/nginx/o/2017/05/18/6676801t1hc2b5.jpg)
Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko pani vastutuse Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiseks Eestile, kinnitades, et Moskva on teinud kõik selleks vajaliku.
Matvijenko: piirilepingu ratifitseerimine seisab Eesti taga (6)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. mai 2017, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See küsimus on vaja esitada Eesti, mitte Vene poolele,» ütles Matvijenko neljapäeval Pihkvas vastates Eesti ajakirjaniku küsimusele, millal piirileping surnud punktist edasi liigub. «Me oleme teinud kõik selleks, et see teema ära reguleerida. Loodame, et meie Eesti partnerid läbivad oma tee selle lepingu allkirjastamiseks,» edastas uudisteagentuur Interfax Matvijenko sõnad Pihkvas peetud rahvusvahelisel piiriäärsete regioonide foorumil.
Teatest ei selgunud, mida mõtles Matvijenko allkirjastamise all, kuna mõlemad riigid on piirilepped allkirjastanud ning need vajavad nüüd ratifitseerimist, milles Eesti parlament on kaugemale jõudnud kui Venemaa.
Mihkelson: Eesti süüdistamine piirilepingu ratifitseerimise viibimises on alusetu
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Vene parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko on halvasti informeeritud, kui ta paneb vastutuse Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise viibimises Eesti poolele.
Mihkelson leiab, et Matvijenko väljaöeldu peegeldab ei muud kui siirast teadmatust sellest, et piirilepingud on juba alla kirjutatud ning Eesti pool on tänaseks sammu võrra kaugemal lepete ratifitseerimisele.
«Samas oleme seisukohal ning seda teab suurepäraselt ka Vene pool, et lõplik lepete ratifitseerimine saab toimuda siis, kui selleks on valmis ka Vene parlament. Eesti süüdistamine siin on täiesti alusetu,» ütles Mihkeslon.
Piirilepped on allkirjastatud kaks korda
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2014. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.
/nginx/o/2014/02/18/2831130t1ha754.jpg)
Riigikogus läbis piirilepingu ratifitseerimine esimese lugemise 2015. aasta sügisel, edasiseks menetlemiseks jäi Eesti parlament ootama arenguid Venemaa parlamendis.
2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad on lubanud nende kiiret ratifitseerimist.