Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Graafik: kui palju Eesti riik inimeste valikuvabadust piirab?

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti riik on keeldude ja piirangute kehtestamises Euroopas kõvasti üle keskmise. | FOTO: Postimees

Lapsehoidja riigi indeks näitab, kuidas riiklike regulatsioonidega mõjutatakse inimeste elustiili puudutavaid otsuseid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine ja toitumine. Tänavuse aruande järgi pole Eesti riik kuigi karm «lapsehoidja», kuid lähiajal hakkab riik inimeste valikuid senisest enam piirama.

Lapsehoidja riigi indeks reastab 28 Euroopa Liidu riiki selle järgi, kes on kehtestanud kõige karmimad piirangud toitumisele, karastusjookide ja alkoholi pruukimisele, suitsetamisele ja veipimisele ehk e-sigareti tarvitamisele. Selle statistika järgi on kõige karmim «lapsehoidja» Soome, Eesti on edetabelis täpselt keskel ehk 14. kohal.

Võrreldes 2016. aasta märtsiga on mitu riiki oma seadusi muutnud ning kuus neist on seetõttu edetabelis tõusnud.

Lapsehoidja riigi indeksit mõõdetakse kolmes kategoorias: alkohol, toitumine ja suitsetamine. Alkoholi ja toitumisega seotud piirangud annavad 33,3 protsenti. Suitsetamine jaguneb kaheks – tubakas ja e-sigaretid. Kumbki kategooria annab 16,66 protsenti.

Suitsetajate raske elu

2016. aasta oli eriti halb e-sigareti kasutajate jaoks. 11 riigis kehtivad veipijatele sama karmid piirangud kui tavasuitsetajatele. Kuna valitsused soovivad koguda maksutulu, siis kasvab trend maksustada e-sigarettide täitevedelikud.

Kõige enam mõjutas indeksi koostamist 2016. aasta mais jõustunud Euroopa Liidu tubakadirektiiv, mille kohaselt keelatakse suitsupakkide müük kümne kaupa, suitsupakkidele tuleb panna hoiatavad pildid ja alates 2020. aastast on keelatud mentooliga sigarettide müük. Sama direktiiv keelab enam kui kaks protsenti nikotiini sisaldava e-sigarettide täitevedelike müügi, aga ka väikses koguses (10 ml) täitevedelike müügi. Piiratakse e-sigarettide reklaame trükimeedias, veebis, teles ja raadios.

Tänu sellele direktiivile tõusis tosin seni e-sigarettide osas nullpunkti saanud riiki edetabelis vähemalt 16 punkti võrra.

Pisut leevendust

Paar riiki on senist karmi korda ka leevendanud. Näiteks Soome loobus 2017. aasta alguses kommidele, šokolaadile ja jäätisele kehtestatud magusmaksust. Soome parlament kaalub alkoholiaktsiisi alandamist ja osa müügipiirangute leevendamist, näiteks lubades alkoholi ostes maksta krediitkaardiga. Slovakkias lubatakse rattateele rattureid, kes on joonud enne sadulasse istumist õlut. Tšehhi rahandusminister lubas alandada vaadiõlle aktsiisi ning Bulgaarias lükati tänu sealsele rahandusministrile tagasi ettepanek maksustada kiirtoit ja energiajoogid.

Tulevik on tume

Indeksi koostajate sõnul on tarbija vabaduse tulevik üsna nukker, sest riigid plaanivad uusi piiranguid. Mitu riiki soovib järgida Soome, Ungari ja Prantsusmaa eeskuju ning maksustada karastusjooke. Belgias on seda juba tehtud. Suurbritannia ja Inglismaa teevad seda järgmisel aastal. Lätis ja Leedus keelatakse energiajookide müük alla 18-aastastele. Alates 2017. aastast on Prantsusmaal keelatud karastusjooke ostes neid tasuta juurde võtta ning Rootsis hakatakse reguleerima alkoholi sisaldust jäätises. Kreekas tutvustati esimest korda plaani maksustada veini.

Tšehhis keelatakse siseruumides suitsetamine, kuigi see piirang sisaldab palju erandeid. Rumeenia tutvustas mullu suitsetajatele kehtestatavaid karme piiranguid. Nüüd on Euroopas suitsetajasõbralikud riigid veel vaid Saksamaa, Slovakkia ja Austria, kusjuures viimases hakkavad suitsetajate elu keeruliseks tegevad keelud kehtima 2018. Küpros laiendab välialadel kehtivaid suitsetamispiiranguid ning need laienevad ka e-sigarettidele. Soome ja Šoti parlamendid on püstitanud tähtaja, mil riigid peaksid muutuma tubakavabaks. Eesti ja Holland kaaluvad tõsiselt tubakatoodete väljapanekutele piirangute kehtestamist.

Võrreldes eelmise aastaga on alkoholi piirangutes vähe muutunud, kuid indeksi koostajad nendivad, et olukord on muutumas. Läti, Leedu ja Eesti kavandavaid karme kainusmeetmeid. Eesti tervishoiuminister (J. Ossinovski – toim) on öelnud, et soovib alkoholile sama karme piiranguid kui tubakale. Šotimaal käib vaidlus alkoholile miinimumhinna kehtestamise üle ning hoolimata kohtuotsusest on kavas pärast Brexitit tutvustada uut karmimat alkoholipoliitikat. Iirimaal on juba laual seadus, mis näeb ette miinimumhinna kehtestamise, senisest laiemad alkoholireklaami piirangud ja kõne all on ettepanek kehtestada napsule samasugused väljapanekupiirangud poes, nagu praegu kehtivad tubakale.

Suured erinevused

Hoolimata püüdlustest ühtlustada euroliidus seadusandlust, selgub lapsehoidja riigi indeksist, et riiklike piirangute vahel on suured käärid. Kõige enam piiravad oma kodanikke Soome, Suurbritannia ja Iirimaa – kõigis neis riikides on kõrged aktsiisid alkoholile ja tubakale ning karmid piirangud suitsetajatele. Soome on aga edetabeli tipus tänu oma negatiivsele suhtumisele e-sigarettidesse, karastusjookide maksule ja karmile alkoholipoliitikale.

Silma torkavad ka Ungari erakordselt karm regulatsioon toidu ja karastusjookide osas. Seal kehtib 2011. aastast «krõpsumaks», mis maksustab kõrgelt suure soola-, suhkru- ja/või rasvasisaldusega toite. Reguleeritud on näiteks maksimaalne transrasvade hulk toidus, aga ka näiteks leiva soolasus. Suhkruga joogid ja kõrge rasvasisaldusega toit on avalikes kohtades keelustatud ning on keelatud panna restoranides laudadele soola- ja suhkrutopse.

Kõige leebemalt kohtlevad oma kodanikke sellised riigid nagu Tšehhi ja Saksamaa, kus alkoholile ja tubakale on kehtestatud keskmised maksumäärad, need riigid ei proovi kontrollida kodanike toidulauda ja suhtuvad suitsetajatesse respektiga.

Soome 1. koht

Soome lipp / Scanpix

Soomel on kõrge punktisumma pea igas hinnatud kategoorias. Üle lahe on erakordselt kõrgelt maksustatud õlu, vein ja kange alkohol, samuti on kehtestatud maks karastusjookidele  ja e-sigareti täitevedelikud.  Alkoholi müüb riiklik monopol ning napsule kehtivad laialdased reklaamipiirangud. Riik plaanib saada aastaks 2030 tubakavabaks.

Viimase 12 kuu jooksul on Soomes toimunud muudatused.  2017. jaanuaris tühistati  maiustustele, šokolaadile ja jäätisele kehtestatud magusamaks, e-sigaretid legaliseeriti 2016. aasta mais. Valitsus plaanib  leevendada alkoholiaktsiise, riiklik alkoholipood Alko võib kaotada oma monopoolse õiguse müüa 4,7 protsendist kangemat õlut, Alko poodide lahtiolekuaeg tööpäeviti pikeneb ja ka teised poed saavad õiguse müüma kangemat õlut . Kavas leevendada mõningaid reklaamipiiranguid. Üks neist muudatustest pole veel jõustunud.

2016. aasta 15. augustist hakkas kehtima uus tubakaseadus, mis keelas alla 15-aastaste juuresolekul autos suitsetamise. E-sigarettidele kehtivad samad nõuded, mis tavasigarettidele, sh täielik reklaamikeeld. Reklaamikeeld puudutab ka nikotiinivabu täitevedelikke. 2017. aasta 1. jaanuarist maksustati  e-sigarettide täitevedelikud (30 senti milliliitri kohta) ja see laieneb ka nikotiinivabadele vedelikele. E-sigarettide netimüük on keelatud.

Suitsetamiskeeld ei ole Soomes nii karm kui Iirimaal või Suurbritannias, kuid veipimisele laienevad samasugused piirangud kui suitsetamisele. Maksustatud on nii suhkruga kui ka magusaainega magustatud karastusjoogid. Kange alkoholi reklaam on keelatud, veini- ja õllereklaamile kehtivad karmid piirangud. Nende näitamine teles on keelatud kuni kella 22 ja nende välireklaam ei ole lubatud (va spordi- ja muusikaüritused). Soomes on Euroopa Liidu kõige kõrgem õlleaktsiis ja kangele alkoholi aktsiis on kõrgem vaid Rootsis, veiniaktsiis jääb alla vaid Suurbritanniale. Soome on Euroopa Liidus üks kahest riigist, kus alkoholi müüb riiklik monopol ja keelatud on sooduspakkumised, näiteks happy hour.

Eesti - 14. koht

Eesti lipp. Margus Ansu / PM / Scanpix

Õlle, vein ja kange alkohol on Eestis kõrgemini maksustatud kui Euroopas keskmiselt. Alkoholireklaami on osaliselt piiratud, teles on see lubatud pärast kella  21, veini ja kange alkoholi välireklaam on keelatud. Eesti tubakavastased piirangud ei ole nii karmid kui paljudes teistes riikides, kuid 2016. aastal keelati autos laste juuresolekul suitsetamine (trahv 300 eurot). 2017. aasta oktoobrist keelatakse suitsetamine vanglas.

Tarbijate jaoks muutub sel aastal elu Eestis raskemaks, sest riik hakkab senisest enam «lapsehoidjat» mängima. Valitsus plaanib tõsta alkoholiaktsiisi ning viia sisse karastusjookide maksu. On tehtud ettepanek maksustada e-sigarettide täitevedelikud ja keelata maitsestatud täitevedelike müük.

Eesti sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku keelata täielikult alkoholi välireklaam ja kehtestada lisapiiranguid muule alkoholireklaamile. «Minu eesmärk on keelata alkoholireklaam, nii nagu tubakareklaam on juba 15 aastat keelatud. Ma ei näe mingit põhjust, miks alkoholireklaami peaks käsitlema tubaka omast erinevalt,» tsiteerib aruanne töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskit.

Eesti osa lapsehoidja indeksis aitas koostada Meelis Kitsing Estonian Business Schoolist.

Tšehhi vabariik 28. koht

Tššehhi lipp. / Caro / Scanpix

Lapsehoidja indeksi järgi on Tšehhi vabariik kõige liberaalsem. Riigis pole baaridele ja restoranidele ettekirjutatud, millal nad peavad alkoholimüügi lõpetama. E-sigarette võib reklaamida, müüa ja siseruumides on veipimine lubatud. Alkoholireklaam pole piiratud, va mõne eri juhud, näiteks koolide läheduses. Alkoholiaktsiis on madal.  Ühe elaniku kohta juuakse Tšehhimaal kõige enam õlut, samas on  õlleaktsiis üks madalamaid Euroopas.  Veebruaris 2016 tegi rahandusminister ettepaneku alandada vaadiõlle aktsiisi. Kange alkoholi aktsiis on suhteliselt madal. Tubakaaktsiis on Euroopas üks madalamaid, sigarette võib osta automaatidest ning suitsupakid võivad poes nähtaval olla. Üks Tšehhi tolerantsuse sammastest siiski mureneb. Baarides ja restoranides peaks suitsetamiskeeld jõustuma 31. mail.

Tagasi üles