Jälitusloa üle vaielnud Narva endised linnajuhid jäid kohtus lõplikult süüdi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Narva linnavolikogu endised liikmed Fjodor Ovsjannikov (vasakul) ja Andrei Filippov tseremoonial, kus Tallinna linnapea Edgar Narvale andis Narvale üle sügispealinna tiitli.

FOTO: Ilja Smirnov

Tartu ringkonnakohus jättis Viru maakohtus Narva endisele linnajuhtidele mõistetud vangistuse pikkuse jõusse, kuid muutis karistuse tingimisi vangistuseks.

Viru maakohtu pingis endine Narva linnavolinik Fjodor Ovsjannikov (paremalt esimene), ettevõtja Viktor Belsner, samuti linnavolikokku kuulunud Andrei Filippov ning ehitusärimehed Sergei Hamitski ja Aleksandr Arsentjev.

FOTO: Ilja Smirnov

Tartu ringkonnakohus tühistas täna Narva endistele linnajuhtidele Andrei Filippovile (58), Fjodor Ovsjannikovile (57), Sergei Hamitskile (57) ja Aleksandr Arsentjevile (58) Viru maakohtus 2014. aastal mõistetud karistuse.

Ringkonnakohus jättis uue otsusega muutmata meestele mõistetud vangistuste pikkused, kuid mõistis kõigile tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. Sel ajal peavad süüdistatavad täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Kõigi jaoks algab katseaeg tänasest.

Seega muutis ringkonnakohus maakohtu otsust samas osas ja samamoodi, nagu oli teinud juba 2015. aastal. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata.

Teise astme kohus pidi süüasja uuesti vaagima, kuna nii otsustas riigikohus mullu detsembris. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on oma eelmises otsuses rikkunud jälitustoimingute seaduslikkuse hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ühtlasi ei nõustunud kolleegium kaitsjaga, et kriminaalmenetlus tuleb menetluse mõistliku aja möödumisega lõpetada.  

Juriidiliselt äärmiselt keerukaks kujunenud süüasjas tuli enne riigikohtu viimast lahendit kohtuotsus mullu 8. aprillil, kui Tartu ringkonnakohus tühistas Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev ja Belsner süüdi konkurentsikuriteos, Filippov süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ning Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises. Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad nimetatud süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata.

Riigikohus saatis asja Tartu ringkonnakohtule tagasi 2010. aasta 29. oktoobril antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks. Seega pidi ringkonnakohus menetluses tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.

Jälitada võib enne kuriteo toimepanemist

29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoimingute teostamiseks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010.

Luba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist. Loa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid.

Jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva. Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega. Enne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks. Kui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.

Süüdistusaktis on küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud.

Ka enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud. 

Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.

Kuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti  järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast. Seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011. Nii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia. Seega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale. 

Kuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks.

«Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner  ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista. Samuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis alles jäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid,» märkis kohus.  

Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Ringkonnakohtu viimatise otsuse peale esitas Viru ringkonnaprokuratuur uue kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis võttiski selle mullu augustis menetlusse.

Ehitusettevõtjad maksid varjatud viisil

Süüdistuse järgi lõi Narva linnavolikogu ja linnavalitsuse riigihanke konkursikomisjoni liige, keskerakondlane Fjodor Ovsjannikov aastatel 2008-2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale Gennadile erinevatel varjatud viisidel 10 protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest.

Kaitsepolitsei uurimismaterjalide andmetel lülitati raha maksmisega nõustunud ettevõtted hankekutsete saajate nimekirja, misjärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Süüdistuse järgi lubas Filippov vastutasuks lähedase korteris tehtavate remonttööde allahindlusele ettevõtjale, et tema poolt nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita. Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi.

Süüdistatavate toimepandud konkurentsi kahjustava tegevusega tekkis olukord, kus igakordselt ehitus- ja remondihangetes osalevate ettevõtete nimekirja eelneva kokkuleppimise ja seejärel Filippovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel tagati, et eelnevalt loetletud hankekonkurssidel ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted ning kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagatakse omavahel, märkis süüdistus.

Lisaks eeltoodule süüdistati Ovsjannikovi pistise nõudmises, kui ta küsis 2010. aastal Narva linnas tegutsevalt osaühingult Euroopa sotsiaalfondi projektile linnapoolse finantseeringu eest raha. Osaühingu liikmed keeldusid sellisest pakkumisest.

Tagasi üles