Poliittahe lennutab riigilõivud lakke

Dmitri Svjatkovski sai autole numbrimärgid külge vana hinnaga. Perekonna uue Toyota üle tunneb rõõmu ka tütar Liza.

FOTO: Liis Treimann

Riigikogus tabas eile opositsiooni pahameeletorm valitsuse maksukava, mis muudab ka kallimaks lõivud, mida inimesed maksavad liiklusregistri toimingute eest.


Riigilõivuseaduse parandused lisavad 1. jaanuarist keskmiselt kolmandiku otsa niigi prisketele summadele, mida tuleb tasuda auto või muu sõiduki registreerimisel. Maks auto esmase arvele võtmise eest tõuseb eelnõu järgi ligi kaks korda ehk tänaselt 1000 kroonilt 1900 kroonile.


Väikelaeva registrisse kandmine hakkab aga 600 krooni asemel maksma 1000 krooni, ATV või jeti eest tuleb 300 krooni asemel välja käia 500 krooni. Auto numbrimärgi hinda on plaanis kruvida seniselt 600 kroonilt 900 kroonile.


Kahe ja poole kuu pärast ootab lõivude tõus ka juhiloa taotlejaid, sest kulukamaks läheb nii sõidueksami tegemine kui ka loa väljastamine.


Rahvas juba ärevil


Tallinna autoregistrikeskuse parkimisplats oli eile pärastlõunal sõidukitest tulvil. Tallinlane Konstantin Livetski oli koos sõbra Stepaniga äsja mootorratta viimase nimele ümber vormistanud.


«Mõistagi oleme asjale vastu. Kellele see meeldiks – kõik hinnad tõusevad, kuid palgad seisavad paigal,» sõnas Livetski. Tema oli lõivude kerkimisest juba kuulnud ja käiski seetõttu oma Suzukit varakult ümber vormistamas.


See plaan oli aga üllatuseks uue auto soetanud Dmitri Svjatkovskile. «Hea, et jõudsime ära käia,» rõõmustas mees.


Enam kui paarikümne lõivu kergitamisest loodab valitsus uuel aastal inimeste käest lisaks kokku korjata 151 miljonit krooni.  


ARKi direktori asetäitja Margus Suik ei soovinud spekuleerida teemal, kas inimesed majanduslanguse ajal ikka loodetud mahus autosid ostavad ja vahetavad.


«Viimastel kuudel on sõidukite registreerimine võrreldes eelmise aastaga langenud ligi kolmandiku. Kui võrrelda aasta üheksat kuud, siis august ja september olid üsna sarnased, mis tähendab, et langustrend on aeglustunud,» märkis Suik.


Tema väitel pole võimatu, et uuel aastal saabub murdepunkt ja toimingute arv kasvab. «Oleme oma töö korraldamisel arvestanud, et 2006. ja 2007. aasta rekordilised mahud lähiaastatel ei kordu,» rääkis Suik.


Kallim ID-kaart


Esimese lugemise läbinud eelnõu tõstab ka ID-kaardi väljastamise ja viisakutsete kinnitamise ning elamisloa taotluse läbivaatamise lõivumäärasid, mis peaksid riigikassat kosutama 24 miljoni lisakrooniga.


Juba jaanuaris küsib riik inimestelt ID-kaardi eest 150 krooni asemel 250 krooni.
«Määrade tõstmisel on lähtutud sellest, et need kataksid toiminguga seotud kulusid,» ütles riigikogus rahandusminister Ivari Padarit eile saadikute ees asendanud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.


Rahvaliitlase Tarmo Männi hinnangul pole nii kõrged lõivud põhjendatud: «Need arvud on nagu kirvega löödud. Tuhat oli, 2000 tuleb juurde. 500 oli, 800 krooni tuleb juurde.»


Nii Mänd kui keskerakondlane Inara Luigas ründasid eile teravalt ka käibemaksueristuste kaotamist, mis toovat kaasa sotsiaalseid tagasilööke.


Luigas avaldas kahetsust, et Padar ei seisnud piisavalt automaksu kehtestamise ja luksuskaupade maksustamise eest.


Vastasleeriga oponeerinud reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul lähevad aga need vähesed maksukoormuse tõusud sotsiaal­sete probleemide vähendamiseks. «Need kroonid ei lähe hundi kurku, kõik lähevad riigi kätte, kes siis lahendab nendega ka sotsiaalseid probleeme,» rääkis Ligi.


Käibemaks on tema väitel neutraalne maks, mis ei tohiks kedagi diskrimineerida.
«Nii nagu võetakse väikelaste kaupadelt ja leivalt ja piimalt ühtemoodi maksu, nii tuleks võtta ka etendustelt ja isegi matusetarvetelt,» kaitses Ligi poliitilise kompromissina sündinud eelnõu.

Tagasi üles