Mõistatuslik Vello Orumets

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Orumets.
Vello Orumets. Foto: Peeter Langovits

Eesti ühe armastatuma estraadilaulja Vello Orumetsa surmast möödus eile viis aastat, mistõttu on seda erakordse tämbriga andekat, kuid äärmiselt kinnise iseloomuga artisti paslik meenutada. Seda teevad tema kolleegid Anne Velli, Merle Lilje ja Vally Ojavere, kes kirjutas sõnad Orumetsa enda meeli enim liigutanud laulule «Hüvasti, Maria».

Viis aastat tagasi meie seast lahkunud Vello Orumetsa peetakse üheks Eesti estraadilavade  mõistatuslikumaks kujuks, kes kõike – eriti mis puudutas tema hingeelu – ainult enda teada hoidis. Kuulake ja vaadake kas või temast jäänud raadio- või telesaateid – nii kidakeelset intervjueeritavat kui Orumets on raske leida. Isegi kui laulja  1995. aastal rängas autoõnnetuses kannatada sai, ei öelnud ta raadioreporter Marje Lengile muud, kui et saab nüüd süüa vaid putru ja suppi. Samuti on Vähi tähtkujus sündinud, 190 sentimeetri pikkune Orumets, keda lähemad kamraadid Musuks ja Kikuks kutsusid, nentinud, et tal pole eriti sõpru: «Tutvun kergesti, võtan kiiresti omaks, aga hakkan korrigeerima. Mida aasta edasi, seda väiksemaks ring jääb. Inimesed on ajas muutunud. Eks ole vahel saadud kannatada usalduse eest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles