Video: osa ajateenijaid peab õnnetuste tõttu Kevadtormil ilma priimuseta läbi ajama

Kaitsevägi peab suurõppusel Kevadtorm juhtunud õnnetusi inimlikeks eksimusteks, kus ohutustehnikat kasutati valesti. Peastaap on sellegipoolest andnud korralduse ära korjata piirituse hoidmiseks mitte ette nähtud anumad. Vähemalt ühe üksuse ajateenijad ütlesid täna Tapa kandis Postimehele, et nendel enam piiritusega töötavat priimust kasutada ei lubata.

Parasjagu pudru keetmisega ametis olnud kapral Erki Kannik tunnistas Postimehele, et tema võib küll tänada isa, kes soovitas tal enne suurõppusele minekut kodust korralik gaasipliit kaasa võtta. Ta ütles, et tal ei ole kade meel ka pliiti rühmakaaslastega jagada. Lisaks korralikule pliidile tundis ta rõõmu ema küpsetatud leiva üle, mis olevat eriti hästi maitsenud.

Sealsamas kõrval õhuhäiret oodanud ja raamatu «Kuninga kõne» lugemisega tegelenud reamees Joosep Niinemägi nentis, et nende üksuses võeti pärast teises üksuses juhtunut tuleõnnetust ajateenijatelt piiritus ära ja osa lepib külma toiduga.

Postimehega vestelnud ajateenijad ja reservväelased ütlesid, et nende rühmas keegi viga saanud ei ole, kuid nad on õnnetustest kuulnud ja neid on täiendavalt instrueeritud. Kogenumad kaitseväelased lisasid, et inimfaktor jääb alati ja kõiki õnnetusi ilmselt vältida ei õnnestugi.

Brigaadikindral lubab paremat õpet

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Martin Heremi sõnul ei ole tänavusel Kevadtormil juhtunud rohkem õnnetusi kui eelmistel aastatel, küll aga on mitme juhtumi tagajärjed olnud varasemast palju tõsisemad. Siiani ei ole juhtunud nii ränkade tagajärgedega autoõnnetusi ega tulekahjusid.

Kaitseväe hinnangul on õnnetused juhtunud inimliku eksimuse tõttu. «Me ei saa öelda, et meie protseduurid või vahendid oleksid ohtlikud. Samas on ilmselge, et me peame tegelema nende protseduuride rakendamise ja ohutustehnika täiendava õpetamisega. Siin on tõenäoliselt meil puudujääke,» tunnistas Herem.

Brigaadikindral selgitas, et tegu ei ole olnud ka ränkade inimlike eksimustega, vaid pigem mitme inimese või ühe inimese väikeste eksimuste jadaga. «Kui me räägime nendest autoõnnetustest, siis see keskkond on mitme päeva jooksul vaimselt ja füüsiliselt väga suurt väljakutset pakkuv ning selle käigus need asjad samuti paraku juhtuvad,» rääkis Herem.

Käsk piirituse pudeleid kontrollida

Kaitseväe seni ainuke tsentraalne käsk on antud priimuste kasutamise kohta pärast seda, kui üks ajateenija sai selle valel käsitlemisel tõsisemalt põletada.

«Suur õnnetus tekib tavaliselt sellest, kui põlevale priimusele valatakse piiritust peale valest pudelist ehk kaitseväe pudelid on väikese mahuga ja väikese suudmega ning see piiritus, mis võib priimusele valades plahvatada, ei saa tekitada väga suuremahulist põlengut. Kui seda valatakse suurest anumast, siis juhtub raskem õnnetus,» selgitas Herem.

Kaitsevägi andis korralduse kontrollida üle kogu isikkoosseis, sealhulgas tegevväelased, et mitte kellelgi ei oleks piiritust selleks mitte ette nähtud pudelis. Valed anumad tuleb ära korjata. «Ma pean tunnistama, et meie kontroll on ikkagi leidnud neid pudeleid,» sõnas Herem.

See, kas üksus otsustab toitu valmistada mingil muul moel kui priimusega, jääb iga üksuse enda otsustada. «Peastaabi ja õppuste juhi poolt korraldust priimused ära korjata ei ole antud,» täpsustas Herem.

Infot edastati ka kõrgepingeliinist saadud elektrilöögi tagajärjel süttinud kaitseväe maasturi kohta. «Me teavitasime üksusi, et tähelepanu tuleb juhtida mitte ainult sellele, et antenn ei puutuks elektriliine, vaid ka sellele, et antenn oleks oluliselt allpool elektriliine. Antud juhul tekkis kaarleek ja maasturi antenn üldse ei puudutanudki elektriliini – siin ei saa süüdistada kedagi vähestes füüsikateadmistes, sest keegi ei kujutanud ette, et kaarleek võib ka nii kaugelt tekkida,» lausus Herem.

Tähelepanu kõrgepingeliinidele

Ohutustehnikat õpetatakse ajateenijatele Heremi sõnul pidevalt, see räägitakse üle nii enne õppust, samuti iga õhtu, kui tehakse õppuse kokkuvõte. Ka pärast igat õnnetust anti Heremi sõnul kõikidele Kevadtormil osalevatele üksustele infot juhtunu kohta.

Brigaadikindrali hinnangul tuleks kaitseväel parandada ohutustehnika automatiseerimist. «Mingisugune ohutustehnika rikkumine on seal toimunud, aga ma ei taha kedagi süüdi mõista ega ka õigustada, seda enam, et juurdlus käib. Me ei kavatse kuskil öelda, et keegi oli ise süüdi. Meie asi on viia ohutustehnika teatud automaatse tasemeni,» lausus ta.

Õnnetustest võib positiivsena Heremi arvates välja tuua seda, et ajateenijad, reservväelased ja tegevväelased, kes on olnud õnnetuste juures, on taganud kõikidele vigastatutele kiire ja efektiivse meditsiiniabi. «Professionaalsed meedikud on hiljem öelnud, et see on see tase, mida esmaabi õppinud inimene saabki anda. Meie tsiviilhaiglates töötavad arstid on suutnud hullemad tagajärjed samuti ära hoida,» ütles ta.

Herem rõhutas, et kaitsevägi ei jäta mitte ühtegi oma reameest, ajateenijat, sõdurit hätta ja hoolitseb pärast haiglaravi ka nende taastusravi eest. «Kõik need, kes on vigastada saanud, on meie jaoks kaitseväelased ja me hoolitseme nende eest nii, nagu iga teise sõduri eest, kes missioonil haavata saab ja me soovime neile kõigile head paranemist.»

Hetkel viibib õnnetuste tagajärjel haiglaravil kolm Kevadtormil osalenut. Ühegi mehe terviseseisund eluohtlik ei ole ja nad on paranemas.

Tänavusel Kevadtormil on seni tõsisemalt viga saanud 11 inimest.

Reedel said kaks briti sõdurit vigastada Ida-Virumaal Sonda vallas, kui nende soomuk teelt välja sõitis. Samal päeval sai ajateenija õppusel priimusest põletushaavu. Õnnetus juhtus, kui ajateenija valas kuumale priimusele peale piiritust, mis süttis. Neljapäeval sai Kevadtormil kaitseväe sõiduk kõrgepingeliini alt läbi sõites elektrilöögi ja süttis põlema, kolmest viga saanud ajateenijast viibib üks põletushaavadega haiglas. Teisipäeva pärastlõunal sai Tallinnas Männikul raskelt viga Kevadtormil osalenud reservväelane, kui tagurdanud veoauto talle otsa sõitis.

Tagasi üles