Sibul: riigikogu töö muutub üha professionaalsemaks

Riigikogu kantselei direktoril Heiki Sibulal tiksub aeg ikka sama kiiresti.

FOTO: Toomas Huik

Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul on ühtlasi ka kantselei üks teenekamatest töötajatest – ta on ametis juba selle loomisest, 1992. aasta oktoobrist. Sellest saadik on tänaseni teenistuses 20 inimest.

Kui palju on selle aja jooksul töö riigikogus muutunud?
Ikka professionaalsemaks loomulikult. Kõik koosseisud on mõnevõrra erinevad. Sellist entusiasmi, mis 1992. aastal esimese riigikogu ajal, muidugi enam pole. See ind oma riiki ehitada oli hoopis teistsugune kui ta täna on. Samas on suured otsused kõik tehtud – NATO, Euroopa Liit. Töö aga on palju professionaalsemaks läinud, samm-sammult arenenud.

Kas tänu sellele on teil ka lihtsam oma tööd teha?
Jah, muidugi. See on lääne demokraatia kuldreegel, et see on hea, kui valimistega muutub parlamendis üks kolmandik koosseisust – meil on uue riigikogu koosseisust umbes 70-l endine parlamenditöö kogemus. Ühiskond tahab natuke uusi ideid ja värskeid poliitikuid parlamendis näha ning teisalt «vanade» hulka sulanduvad uued kiiremini ära ja ka institutsioon hakkab rutem professionaalselt tööle.

Ma ei taha nimepidi esile tõsta, aga mõni uus poliitik on öelnud, et tahab kõigepealt parlamendis töötamise kogemuse saada ning alles seejärel vaadata teisi ametikohti. See on ääretult sümpaatne lähenemine.

Millised on parlamendi töös suuremad muudatused olnud?
Alles 1999. aastal tuli ju meil infotunni institutsioon, mida varem kui parlamentaarse kontrolli ühte vahendit valitsuse üle polnudki. Eelmise koosseisuga lisandus raportite süsteem, mis laseb üht küsimust põhjalikult uurida ja ülevaadet anda, mida saaks paremini teha. Nii et samme on kogu aeg.

Kas mõni asi on ka ära kadunud või peaks ära kaotatama, mida enam vaja pole?
Nii pähe ei tulegi, aga küllap neid lihtsalt enam ei kasutata, mida tarvis pole. Kui eelmisel sajandil oli põhitähelepanu ainult uute seaduste tegemisel – alates põhiseadusest tuli kogu seadusandlik vundament laduda, oli iseenesest mõistetav, et muuks aega ei jäänudki. Enne Euroopa Liiduga liitumist tuli jälle seadusandlust ühtlustada. Nüüd kerkivad teised riigikogu funktsioonid, mis on alati põhiseaduses olemas olnud, paremini esile. Näiteks täitevvõimu kontroll, kas seadusi täidetakse parimal moel. Kõikvõimalikud arutelud – kui palju oli eelmises koosseisus olulise tähtsusega küsimuste arutelusid!

Millised on praegu kantselei kiiremad toimetamised?
Nii kui valimised olid ära, tegime koosolekul plaani, mis fraktsioonide ruumidest saab, sest need vajavad kõige enam sättimist. Toompea lossi omapära on, et siin pole suuri koosolekuruume. Nüüd oli IRLile suurt koosolekuruumi juurde tarvis. Õnneks oli nõukogude ajal üks ruum omakorda vaheseintega väiksemateks ehitatud, nii et neid saime ära võtta. Kahjuks ei jõua me seda esmaspäevaks veel valmis.

Teine suur asi on seoses sellega, et riigikogu kantselei sai seadusega uue ülesande teenindada erakondade rahastamise kontrolli komisjoni alates 1. aprillist. Teeme ettevalmistusi, et ka see komisjon saaks siin tööd teha, töökorra kehtestada ja tööle hakata.

Riigikogu uus koosseis tuleb kokku esmaspäeval.

Tagasi üles