Eesti tervishoiusüsteemi ootab ees oluline muudatus

FOTO: SCANPIX

Haigekassa teeb ettevalmistusi, et asendada senine nö tükipõhine eriarstiabi vastuvõttude ostmine mudeliga, kus oluline pole mitte vastuvõttude arv, vaid lõplik ravitulemus.

«Paindlikuma tervishoiuteenuste ostmise korraldusega on võimalik välja arendada süsteem, mis eelkõige ostab raviteenuseid tulemuse põhiselt,» kirjutas haigekassa juht Tanel Ross asutuse blogis. See tähendab, et patsiendi ravi moodustab terviku, kus tulemusi mõõdetakse patsiendi tervisetulemi põhiselt, mitte teenuse osutamise põhiselt.

Näiteks infarktiga patsiendi ravi sisaldab nii haiglasse jõudmist, ägeda haiguse ravi kui ka taastusravi ning südame tervise edasist jälgimist perearsti juures. «Perearsti puhul saab tuua näite, kus tulevikus vaatame pigem seda, kas patsiendi vererõhk on kontrolli alla saadud, mitte ainult seda, kas perearst mõõtis patsiendi vererõhu ära visiidi jooksul,» rääkis haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg.

Selle aasta lõpus selguvad Maailmapanga analüüsi tulemused ja soovitused ning seejärel hakkab haigekassa tegema ettevalmistusi, kuidas samm-sammult süsteemi muutma hakata.

«Ravitulemuse põhine ostmine — see on siiski pikema perspektiivi teema, seega me ei saa hetkel nii täpselt öelda, et mis aastast konkreetselt mis muudatused tulevad.»

Perearst vajab mittemeedikutest personali

Ravilõpp tulemusele suunatud süsteemi pooldab perearst Anneli Talvik, kes tegi selle ettepaneku Postimehes ilmunud arvamusloos.

«Tahaks loota, et patsiendile muutub asi sujuvamaks ja mõtestatumaks. Ideaalis ei peaks ju ka täna olema mõttetuid uuringuid, visiite, protsessi katkemisi- aga ravi vajav inimene ei saa sellest ise aru, kas ta liigub tulemuse suunas või mitte ja sageli ei saa sellest aru ka oma pisikest tükikohustust täitev raviarst,» rääkis perearst Anneli Talvik. Ta lisas, et suur raviasutus on nimetu ja ei vastuta, kui patsienti jooksutatakse. Samas keegi peab haldama tervikut ja juhtima protsessi algusest lõpuni.

Talvik on veendunud, et pärast ravitulemusele üleminekut peaks eriarstile ja uuringule pääsemine olema kergem, sest inimene peaks hakkama abi saama just selles  kohas, sellel viisil ja selle kiirusega, mida on tema jaoks soovitanud ravimeeskond. «Kui tehakse asju ringiga, kaotab ravimeeskond esmalt raha ja siis ka tööd telliva maksja usalduse- ainult läbi sellise vastutuse saab liikuda sisukamale tulemusele,» selgitas Talvik.

Talviku sõnul on Eestis väga võõras mõtteviis, kus inimese ravi koordineerib tema perearst. «Aga mujal mitte,» rääkis Talvik. Ta lisas, et seda mudelit kasutades ei saa olla ühel perearstil hiigelnimistut. Kindlasti on vaja tõhustada perearsti meeskonda ja kasutatavaid IT-lahendusi protsessi edukaks koordineerimiseks. «Edukaid näiteid maailmast on olemas ja minu teada eeldab see, et ühe arsti kohta tuleb 8-10 abilist, kes ei ole arstid ega õed,» rääkis perearst.

Lisaks on igal perearstil väljavalitud spetsialistide võrgustik, kes haldab uuringuvõimalusi ja annab oma panuse protsessis. «Kui kõrgema etapi asutuse visiidiga patsiendi ravitulemusele lähemale ei liiguta, ei ole koostöö edukas ja perearst saab valida teise konsulteeriva spetsialistide tiimi (st teise haigla, kus tema patsiendi raviprotsess sujuvamalt kulgeks),» rääkis Talvik.

Arste jääb üle

Uue süsteemi rakendumisel jääb Talviku sõnul kindlasti haiglates üle arste, kelle juurde keegi minna ei taha, ja kindlasti jääb üle perearste, kelle patsiendid keegi olla ei taha.

«Neid arste ei peaks pidama halastusest süsteemis edasi, vaid leitakse võimalus nad  muule tööle/pensionile  suunata».

Talviku sõnul tuleks sealt vabanev ressurss tuleks suunata edukate meeskondade juurde. «Täna kehitab haigekassa halvale töökvaliteedile vaid õlgu ja jätkab «solidaarset» rahastamist, väites, et rahastamise muutmine seab halba olukorda kehvemate arstide patsiendid. Aga need patsiendid on juba täna palju halvemas olukorras ja see on otsene haigekassa vastutus, kes peaks sekkuma aga ei tee seda,» sõnas perearst

Tervishoiusüsteemi põhimõtteliseks muutmiseks on perearsti sõnul vaja muuta kogu ühiskonna, patsientide ja ka arstide mõtteviisi.

«Tarbetute teenuste pakkumine patsiendile ja sellega seonduv kulu süsteemile saeb seda oksa, millel istuvad needsamad tervishoiutöötajad, kes ootavad näruse tunnipalga tõusu.»

Ressurss hea tulemuse saavutamiseks peab tulema ka patsiendilt, samuti tööandjalt. «Ühiskonna suhtumine «mind tehakse maksumaksja rahaga terveks» peaks muutuma «seisan ise oma tervise eest ja vastutan tulemuse eest koos arstiga,» on Talvik veendunud . Ilma selleta ei saa ka parimad arstide meeskonnad patsienti terveks teha: tulemust lihtsalt ei tule, kui patsient ei ole sunnitud osalema.

«Majad ja masinad ei diagnoosi ega ravi. Saadakse aru, et inimliku näoga tervishoid ei koosne mitte uuringutest ja operatsioonidest, vaid inimestest, kes seda vajadusel pakuvad,  ja nende inimeste liigkoormuse vähendamiseks tuleb juurde palgata inimesi, mitte osta uusi aparaate ja ehitada uusi maju,» sõnas Talvik.

Süsteem osaliselt juba toimib

Talviku sõnul on täna suur vahe erinevate perearstide patsientide käekäigul. «Õnneloos on mõnedele naeratanud ja perearsti asjatundlikul juhtimisel liigub see patsient tervishoiusüsteemis nagu nuga läbi sulavõi,» rääkis ta.

Talviku sõnul on see võimalik tänu sellele, et perearstid teavad, millises haiglas töötava arsti otsused on täpsed, kelle diagnoos ei jäta kahtlust, et tehtud on kõik. «Kus ei alustata nullist iga uuringuga, kust saab häid konsultatsioonivastuseid, kus patsient antakse nö käest kätte koos täpse eesmärgiga lahendada inimese probleem. Kus eriarst peab lugu perearstist ja saab aru inimese paranemise tee on protsess, kus kolleegi halvustades jäetakse hoopis plekk endale külge...…,» rääkis Talvik.

Ta toob näiteks vaagnavaluga patsiendi, kellele perearst ei anta mitte suvilisi uuringusaatekirju, vaid teeb esmased uuringud ise, kaasates günekoloogi, uroloogi või  gastroenteroloogi.

«Aitab valida «õige» ortopeedi, kes ei raiska aega tühja vastuvõtuga, vaid saadab perearsti hästi eeluuritud isiku kohe MRIsse ja vastusega otse pädevale füsioterapeudile. Kes omakorda teab parimat nõelraviarsti ja see omakorda parimat taastusmassööri,» kirjeldas Talvik ravi lõpptulemusele suunatud süsteemi.

Hädavajalik digimuudatus

Sellise mudeli puhul kulub raviraha vähe, kõik läbitud etapid on perearstil selgelt nähtavad, lõppvastus ja soovitused probleemi uuesti tekkimisel olemas. «Patsiendi teekond on kuvatud läbipaistvalt, uuringute jada loogiline, iga järgmine spetsialist ei alusta nullist. Perearst on ühes «meeskonnas» teiste erialaspetsialistidega, kes ei pea töötama samas asutuses,» rääkis arst.

Sellise mudeli üheks eelduseks on, et perearst saab patsienti suunata ainult digisaatekirjaga, eelnevalt uurituna. «Haiglad ei võta vastu sisutühje juhtumeid, ei EMOsse ega polikliinikusse, kuigi nood toovad kergelt raha sisse,» lisas perearst. Samuti peab Talviku hinnangul haigekassas tekkima otsustusjulgus ja tahe ellu viia muutuseid, mis ka päriselt midagi muudavad, mitte ei ole kosmeetiline pisituunimine.

Tagasi üles