Eesti riik on maksnud Tallinna vene gümnaasiumidele nelja aasta jooksul eduka ülemineku eest eestikeelsele õppele üle 10,5 miljoni krooni lisatoetust, kusjuures toetuse saajate hulgas on ka enamik praegu protestivaid koole.
Protestivad vene koolid said eestikeelse õppe jaoks sadu tuhandeid kroone
2. aprill 2011, 15:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme maksnud alates 2007. aastast ekstratoetust neile koolidele, kes on läinud eestikeelsele õppele kiiremas tempos, kui valitsus seda on nõudnud,» ütles haridusminister Tõnis Lukas. «Toetusesaajad näitasid, et saavad üleminekuga hästi hakkama.»
11 kooli seas, kes taotlevad nüüd venekeelse õppe jätkumist, on üheksa õppeasutust, kes on nelja aasta jooksul saanud sadu tuhandeid kroone lisaraha selle eest, et nad on suutnud õpetada eesti keeles rohkem aineid, kui seaduse järgi oleks kindlasti pidanud.
Iga lisaaine eest maksis riik 70 000 krooni toetust, mis oli mõeldud eestikeelsele õppele ülemineku, sealhulgas õpetajate toetuseks. Seda toetust said üle Eesti kõik innukamad vene koolid.
Kõige suurema summa, 770 000 krooni on lisaks teeninud Karjamaa gümnaasium. Palju ei jää maha ka Tallinna juudi kool ja Tallinna Mustjõe gümnaasium – kumbki teenis 630 000 krooni. Tõnismäe reaalkool, Haabersti ja Lasnamäe vene gümnaasiumi on saanud lisaks 420 000 krooni. Aine või paari lisaaine eest on raha saanud ka Paekaare ja Lasnamäe gümnaasium.
Tallinna linnavolikogu andis ööl vastu 25. märtsi toimunud istungil heakskiidu linnavalitsuse otsuse eelnõule, mille kohaselt lubatakse 25 pealinna munitsipaalüldhariduskooli põhikooli 1.–9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt.
Mullu 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul ning munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel ükskõik milline keel.