/nginx/o/2011/04/03/550713t1haf4b.jpg)
Haapsalu väikelastekodu põlengu uurimine võib kesta veel paar kuud. Pikisilmi oodatakse häiresüsteemi analüüsi, mis võib anda vastuse küsimusele, miks käivitus häiresüsteem alles siis, kui kahjutuli juba täie jõuga möllas.
Tellijale
Lastekodu põlengu analüüs võtab aega
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
4. aprill 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulekahjusignalisatsiooni paigaldasime lastekodusse 1996. aastal, kui see maja valmis,» ütles OÜ Sivero juhataja Ronald Esop. «Tollal puudus seadmete paigaldamise regulatsioon ja sinna sai pandud nii suitsu- kui ka temperatuuriandureid.» Ta kinnitas, et firma hooldas andureid pidevalt siiani ja need olid töökorras.
«Ei olnud põhjust neid andureid välja vahetama hakata, seda enam, et vanemad on isegi töökindlamad ja tundlikumad kui praegused,» lisas Esop.
15 aastat tagasi oli ka raha üks põhjus, miks majja igale poole suitsuandureid ei pandud, vaid eelistati osaliselt kuumaandureid. Koridoris, kust tuli alguse sai, olid ilmselt pikema reageerimisajaga temperatuuriandurid. «Tubades olid kindlasti suitsuandurid,» ütles Esop.
«Kui tulekahjusignalisatsioon töötab nagu vaja, ei saa niisuguste tagajärgedega õnnetust juhtuda, kui päästeamet asub naabruses,» ütles Läänemaa päästeosakonna juhataja Andres Liiv. «Aga juhtus!» Liiv tõdes, et enamasti ongi tuleohutuse seisukohalt kõik korras, aga otsustavaks saab mõni pisiasi, mis võinuks teisiti olla. «Kas või see, millised andurid peaksid lasteasutuses olema.»
Andurid vastasid nõuetele
Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja sõnul oli Haapsalu lastekodus töötav signalisatsioonisüsteem, mida kontrolliti pidevalt ja mis vastas selle paigaldamise ajal, 1996. aastal kehtinud nõuetele.
«Kui määruses midagi muudetud on, siis ei kehti need tagasiulatuvalt ehk firmad ei pea iga muudatuse peale signalisatsiooni ümber ehitama hakkama, kui süsteem töötab,» täpsustas Raja.
Liivi sõnul oli tuleohutuse tagamiseks pärast hoone valmimist juurde ehitatud vaid automaatselt sulguvad uksed kõigi majatiibade vahel, mis ka töötasid ning tulekahju ajal tule levikut takistasid. Läänemaa päästeosakonna juhi sõnul ei olnud lastekodus ükski tuleohutuse seisukohast vajalik töö tegemata.
Ka anduri tüüpi ei kirjuta päästeamet rangelt ette. «See on omaniku otsustada, kas ta paigaldab suitsu- või temperatuuriandurid, ja mõnes ruumis võivadki kuumaandurid õigemad olla,» ütles Raja, lisades samas, et siiski soovitab päästeamet eelistada suitsuandureid. «Aga kui lastekodus olid kusagil ka kuumaandurid, ei olnud nad seadust rikkunud.»
Kas andurid töötasid?
Teine nüanss on aga andurite kasutamisega ja kontrolliga kokku puutuvate asjatundjate sõnul see, et andurid lülitatakse liigagi sageli välja, kui need iga pisiasja peale lärmates inimesi ärritavad.
Kas Haapsalu lastekodus võis olla sagedasi signalisatsioonihäireid, mis lapsi magamise ajal võisid segada ning mispeale andurid välja lülitati, pole veel selgunud.
«Praegu ei saa midagi lõplikku sel teemal öelda, sest ootan automaatse teavitussüsteemi ekspertiisi vastust,» ütles ringkonnaprokurör Indrek Kalda. Ka võimalike tunnistajate ütluste kuulamine jätkub.
Traagiline põleng Haapsalu väikelastekodus puhkes 20. veebruaril. Tules hukkus kümme lastekodu hoolealust. Tulekahju tekkepõhjuseks peetakse uurimisel lahtist tuld ühe maha põlenud majatiiva koridoris ukse juures, kus seisis tugitool ja maas oli sünteetiline vaip.