Kurvad arvud: tule- ja veeõnnetustes on viie kuuga hukkunud 34 inimest

Tulekahju

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Päästeameti andmetel on 2017. aasta viie kuuga tule- ja veeõnnetustes hukkunud kokku 34 inimest. 2016. aasta samal perioodil oli hukkunuid kokku 50.

Tuleõnnetused

2017. aasta esimese viie kuuga on 16-s tulekahjus hukkunud 17 inimest. Mais hukkus kuus inimest ning mai on osutunud viie kuu vaates ka käesoleva aasta kõige suurema hukkunute arvuga kuuks.

Eelmise aasta samal perioodil kaotas tulekahjus oma elu 25 inimest, neist mais neli.

Seitse inimest hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist kuus suitsetasid magamisasemel. Elektriseadmetest (soojapuhur, valgusti, süvistatud halogeenvalgusti) alguse saanud tulekahjudes hukkus kolm inimest. Viis inimest hukkus hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik.

2016. aasta samal perioodil olid hukkunuga tulekahjude peamised tekkepõhjused hooletu suitsetamine ja kütteseadmete kasutamine.

Kõik inimesed hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones. Enamasti oli hoone juba avastamise hetkel lausleekides või juba praktiliselt hävinenud.

Üheksa inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises olemas, kuid laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. See tähendab, et ligikaudu 71 protsenti tules hukkunud inimeste kodudes polnud paigaldatud suitsuandurit või see polnud töökorras.

Kaks inimest hukkusid paraku hoonetes, kus küll oli nõuetekohaselt suitsuandur paigaldatud ning hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud. Mõlemad sellises olukorras hukkunud inimesed olid esialgsetel andmetel tulekahju ajal alkoholijoobes.

Kuigi 17-st hukkunust enamus ehk 11 olid vanadus- või invaliidsuspensionärid, siis hukkunute hulgas oli ka kaks töötavat keskealist inimest. Esialgsetel andmetel oli üheksa inimest hukkumise hetkel alkoholijoobes. Aprilli lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 25 inimest, 2016. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 36.

Veeõnnetused

Mai lõpu seisuga oli veeõnnetustes uppunud 17 inimest, neist kaks uppusid mais. Kahjuks on käesoleval aastal uppunud ka kolm last vanuses 10 kuud kuni 5-eluaastat. Kõik uppunud lapsed olid õnnetuse hetkel ilma täiskasvanu järelevalveta.

Enamus uppunuga veeõnnetusi toimusid siseveekogudes (13), üks inimene uppus kodus vannis. Nõrga jää tõttu kaotas oma elu neli inimest, üks inimene kukkus vett tassides kaevu ning uppus ja üks inimene uppus madala veega kraavis peale purdel libastumist. Soojade ilmade saabudes on juba üks inimene uppunud ka suplemise käigus.

2016. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes uppunuid 25, neist mais kuus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles