Maadevahetusafääri pikad varjud

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koeru valla lambakasvataja Agu Mölter eelistaks riigi pakutavale rahale maa vahetamise võimalust. Riik soovib temalt osta 2,2-hektarilise sihtkaitsevööndi metsatüki, kus toimetavad metsised.
Koeru valla lambakasvataja Agu Mölter eelistaks riigi pakutavale rahale maa vahetamise võimalust. Riik soovib temalt osta 2,2-hektarilise sihtkaitsevööndi metsatüki, kus toimetavad metsised. Foto: Kasper Mäe / Virumaa Teataja

​Läinud kümnendi maadevahetuse afäär täitis suurärimeeste taskuid ja viis ametist keskkonnaminister Villu Reiljani, ent selle järelmina tekkis ka hiigeljärjekord, kus paljud lihtsad inimesed ootavad juba seitse ja enamgi aastat.

Et lõpetada firmade poolt looduskaitsealadele ostetud maade vahetamine magusate kesklinnakruntide vastu, pani riik maade vahetamise võimaluse üldse lukku. Selliseid maid, kus inimene ei tohi põhimõtteliselt lillegi liigutada, saab nüüd riigile müüa, ent tõsiasi on see, et valitsusel pole maade ostmiseks piisavalt raha.

Keskkonnaministeeriumis on praegu ootel 181 võõrandamistaotlust firmadelt ja eraisikutelt, seejuures on neid  ainuüksi eelmise aasta lõpus ja tänavu juurde tulnud 12. Uute taotluste põhjuseks on valdavalt lendoravate püsielupaikades sihtkaitsevööndite moodustamine. Nende maade omanikud liiguvad kõik aastatepikkuse järjekorra lõppu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles