Eesti – riik, kus vaesed käivad haigena tööl

Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo Foto: Tairo Lutter

Riigi 2009. aasta otsus lõpetada esimese kolme haiguspäeva hüvitamine lõi kõige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena tööl käima –  järsku hakati võtma ligi kaks korda vähem haiguspäevi kui varem. Nii võib järeldada Evelyn Aaviksoo äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Teie tööst saab teada, et kui on majanduslangus ja töötus suureneb, siis vähenevad haigena töölt puudumised ka neil, kellel töö alles jääb. Samas võetakse majanduskasvu ajal haiguslehti rohkem.

Just. Selle üle on arutletud ja ühe võimalusena leitud, et majanduslanguste ajal jäetakse tööle need, kes ongi tervemad. Haigemaid inimesi koondatakse sagedamini. Samas on üsna palju uuringuid ka selle kohta, et tööle jääjatel tekib kriisi ajal suurem kohusetunne, mis on seotud ka hirmuga tööst ilma jääda. Majanduskasvu ajal on elu hea.