ELi 20 liikmesriiki otsustasid asutada Euroopa Prokuratuuri

Günther H. Oettinger.

FOTO: SCANPIX

Täna otsustasid 20 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende hulgas Eesti, asutada Euroopa Prokuratuuri.

Sõltumatul ELi prokuratuuril saavad olema volitused uurimiste läbiviimiseks ja süüdistuste esitamiseks ELi eelarvet mõjutavates kriminaalasjades, mille käigus menetletakse selliseid kuritegusid, nagu ELi vahenditega seonduv korruptsioon või pettus või piiriülene käibemaksupettus, teatas Euroopa Komisjon, lisades oma avalduses, et tegemist saab olema tugeva, sõltumatu ja tõhusa asutusega, mis spetsialiseerub finantskuritegudega võitlemisele kõikjal ELis.

«Suhtume ELi eelarvet kahjustavatesse pettusejuhtumitesse nulltolerantsiga. Eelarve iga sent peab minema ELi kodanike hüvanguks,» märkis eelarve eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger.

Tema sõnul aitab tugev, sõltumatu ja tõhus Euroopa Prokuratuur tugevdada jõupingutusi maksumaksjate raha kaitsmiseks ning tagada, et liidu eelarvet kahjustavaid kuritegusid uuritakse ja nende eest võetakse vastutusele Euroopa tasandil.

Oettingeri sõnul täiendab see olulisel määral praeguseid liidu vahendeid, eelkõige Euroopa Pettustevastase Ameti tööd haldusjuurdluse vallas.

Euroopa Prokuratuur tegutseb kõigis osalevates liikmesriikides ühtse asutusena. See asutatakse olemasolevate ELi institutsioonide ja talituste väliselt väga spetsialiseeritud ja sõltumatu asutusena. Euroopa Prokuratuur tegutseb ELi huvides ning ei taotle ega võta vastu juhiseid ELi institutsioonidelt ega liikmesriikide ametiasutustelt.

Euroopa Prokuratuuri moodustavad ELi tasandi keskasutus ja detsentraliseeritud tasand, mis koosneb liikmesriikides asuvatest Euroopa delegaatprokuröridest. Viimased jätkavad ka tööd liikmesriikide prokuröridena. Tulemusliku kooskõlastamise ja ühtse strateegia kohaldamise tagamiseks kogu ELis juhendab kesktasand liikmesriikides toimuvat uurimistegevust ja süüdistuste esitamist.

Euroopa Prokuratuuril on õigus uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid ja käibemaksupettuseid, näiteks ELi vahenditega seotud pettuseid, mille rahaline väärtus ulatub üle 10 000 euro, ning piiriüleseid käibemaksupettusi 10 miljonit eurot ületavas summas. Prokuratuuril on võimalik piiriüleselt kiiresti tegutseda ning ta esitab kurjategijate vastu hagid otse siseriiklikesse kohtutesse. Selle tulemusena peaks süüdistuste esitamine muutuma edukamaks ja paranema väljapetetud summade sissenõudmine.

Kui Euroopa Prokuratuur vastutab kriminaaluurimise eest, siis Euroopa Pettustevastane Amet jätkab liidu kõigis liikmesriikides haldusuurimisi seoses liidu finantshuve kahjustavate eeskirjade eiramiste ja pettustega. Selline strateegia tagab ELi eelarve võimalikult laialdase kaitse ning suurendab süüdimõistmise ja sissenõudmise määra.

Tänasel nõukogu istungil leppisid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik kokku üldises lähenemisviisis. Nüüd peab andma oma nõusoleku Euroopa Parlament. Ülejäänud liikmesriigid võivad igal ajal pärast vastava määruse vastuvõtmist 20 asutajaliikmega ühineda.

Tagasi üles