Tallinna linnavolikogu on kutsutud teisipäeval erakorralisele istungile, et arutada linnavalitsuse koostatud eelnõu, millega tahetakse esitada valitsusele taotlus lubada Tallinna kolmes vene gümnaasiumis algatada eesti keele õpetamisel suuremat paindlikkust võimaldav pilootprogramm.
«Tegemist on valmiseelse promo-aktsiooniga, kui rahmeldades ja kiirustades püütakse kolm kuud enne valimisi (keskerakondlasest abilinnapeale Mihhail) Kõlvartile venekeelsete valijate seas paremat kuvandit luua,» ütles opositsiooniline linnavolinik, sotsiaaldemokraat Jaak Juske.
«Taolised sisulised küsimused nõuavad päris arutelu ja seda ei ole Keskerakond tahtnud, seega ei kavatse sotsiaaldemokraadid tänasel Kõlvarti valimiskampaania üritusel, mida nimetatakse Tallinna linnavolikogu istungiks, osaleda,» lisas Juske pressiesindaja vahendusel.
Tallinna linnavalitsus andis 14. juunil ootamatult teada, et teisipäeval koguneb veelkord erakorraliselt Tallinna linnavolikogu, et arutada keeleõppe erisuse taotlust. Paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammis soovivad osaleda Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium. Programmi rakendamiseks ootab linn igale õppeasutusele riigipoolset toetust summas 250 000 eurot aastas.
Samas ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esindaja juba mai lõpus, et kuna eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole seni ministeeriumisse jõudnud, siis see tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuse tegevusprogrammis räägitakse pilootprogrammi käivitamisest, «lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme».
Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele. «Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt,» sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles veebruaris riigikogus arupärimisele vastates, et võimalik eesti keele õppimise erand mõnedele venekeelsetele koolidele hõlmab vähem kui viit kooli ning protsess hoitakse pideva tähelepanu all.