Selgeks grupijuhiks registreerunu: jõudsin siia hea kolleegi kutsel

Elisabeth Kungla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juba 21. korda korraldab Kuku raadio koostöös partneritega kampaaniat Selge grupijuht, mis ärgitab inimesi jaanipäeva aegseid pidustusi veetma kainena ning olema seeläbi usaldusväärseks sohvriks oma sõpradele ja tuttavatele.

Kampaania viimase päeva raames olid Laagri Maksimarketi juurde end selgeks grupijuhiks tulnud registreerima ja eeskuju näitama ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikud, nende seas PPA peadirektor Elmar Vaher ja Häirekeskuse direktor Kätlin Alvela.

Alvela jõudis registreerimisele täiesti juhuslikult. «Olin koos oma hea kolleegi Elmar Vaheriga Sisekaitseakadeemia lõpuaktusel, kes märkis, et kuule, käime selliselt lahedalt ürituselt läbi nagu seda «Selge grupijuht» on. Kuna see hetk aega päevas leidus, siis hea meelega tulin siia,» rääkis Alvela, kes on varem töötanud politseis 12 aastat, ent tõdes, et ametlikult registreerus end selgeks grupijuhiks esimest korda.

Häirekeskuse jaoks on jaanipäev koos teiste pühadega muidugi töisem aeg. «On rohkem aega, rohkem tarvitatakse alkoholi ja sealt probleemid tekivad. Aga täpselt sellist abi, nagu inimesed vajavad, me neile ka pakume. Oleme igal juhul valmis,» kinnitas Alvela.

Elmar Vaher märkis, et politsei kiidab «Selge grupijuhi» algatust väga. «Kõige paremini saame muuta end ise. Ja sealt alates saame ka panna ootused sõpradele ja lähedastele. Meil kahjuks on selline kultuur, mille üle ei tasu rõõmustada – eestlasele meeldib juua. Algatused on märgutuled, et saab teistmoodi,» rääkis PPA peadirektor, kes on selgeks grupijuhiks registreerunud end juba viimased kolm-neli aastat.

Et selge pea ei oleks vaid jaanipäeva mõte, tuleks Vaheri arvates eelkõige panustada lastesse. «Ma usun lastesse, keda saame muuta ja mõjutada. Kui vaatame uuringuid, politsei näeb seda iga päev, siis noorte seas alkoholitarbimine väheneb,» rääkis ta. «Tuleb tuua näiteid lastele, küsida, kes sa tahad tulevikus olla, hobid, vabaajaveetmise viisid – kõik need kogumina aitaksid teha seda, mis me siin praegu üritame ellu viia,» selgitas Vaher.

End selgeks grupijuhiks registreerunud Eneli märkis, et on seda juba mitmendat aastat teinud. «Ma usun, et seda ei pea tegema vaid korda aastas. Sõbrad-tuttavad on harjunud, et olen neil koguaeg olemas.»

Ra-Toivo märkis, et tema jaoks on kaineks grupijuhiks registreerumine traditsioon. «Täna imestan, et miks küll nii kaugel kesklinnast,» tõdes ta. Terve elu liiklusega seotud olnud mees tõdes, et liiklus on talle südamelähedane. «Hoian alkoholi ja liiklust lahus. Mitte midagi pole halvemaks sellest läinud,» ütles ta.

Kuku raadio koos partneritega korraldab «Selge grupijuhi» kampaaniat juba 21. korda. 
Registreerumine toimus kaheteistkümnes linnas üle Eesti. Kahesajast registreerijast aastal 1997 on saanud üle kahe ja poole tuhande vastutustundliku inimese aastal 2016 ning kampaania idee on olnud läbi aastate sama – kes sõidab, see sõidab, ja kes võtab, see võtab.

Kõik kampaanias osalejad said Selge Grupijuhi tunnistuse ja kleebise, mis kinnitavad, et tegemist on inimesega, kes on lubanud jaanipühade ajal olla oma seltskonna kaineks juhiks. Igaüks, kes on ennast registreerinud Selgeks Grupijuhiks, kohustub endale võetud ülesannet täitma terve jaanilaupäeva ja sellele järgneva päeva. Kes ei eksi võetud kohustuste vastu, see on aus eelkõige iseenda ja oma sõprade ees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles