Heli Jürgensoni tee laulupeo peadirigendiks on nagu Tuhkatriinu lugu: väike ja uje tüdruk tõstis ise esimest korda kätt siis, kui pinginaabrit tuldi muusikakooli kutsuma. Homme marsib ta laulupeo rongkäigu ees lauluväljakule ja on kogu eesti rahva peo perenaine.
«Heli on ju nii pisike,» ütleb Heli Jürgensoni kolleeg ja hea sõber Triin Koch, kui enne homse peakangelasega nädal tagasi Otsa kooli kohtuma tõttan. Pisike, imestan, sest silme ees on pigem suur naine nagu Miina Härma vanadelt laulupeopiltidelt. Mitu aastat tagasi jooksis Heli Jürgenson Estonia kontserdisaalis edasi-tagasi lava ja rõdu vahet. Laval anti talle järjest kõige-kõige preemiaid, ka Ernesaksa oma, ja rõdul juhatas ta koori. Ja see autasude saaja oli ju ometi üks võimas naine!
Heli Jürgenson, kes Otsa kooli õuel vastu tuleb, ongi lühike ja kinnitab, et pikkust on tal tõesti vaid 158 cm. Eriti lõbus on siis, kui ta seisab Hirvo Surva ja mõne teise pika dirigendi vahel. Otsa kooli aga tuli ta 34 aastat tagasi 15-aastaselt Ants Sootsi juurde õppima ja nüüdseks on ta juba 25 aastat olnud siin ise kümnete noorte dirigentide õpetaja. Samas klassitoas.
- Väike naine, nagu te olete, tõusete homme noorte laulupeol hiigelkoori ette peadirigendina. See on tipp, milleni jõudmine on Eestis koorijuhile peaaegu see kõige suurem saavutus. Teid teavad ja austavad muusikainimesed, kuid teiste eest on teil seni õnnestunud üsna varju jääda...
Ma ei ole jah väga tuntud ega ole tuntuse saavutamiseks elus ka vaeva näinud. Hirvo Surva ja teiste pikkade ning toredate meesdirigentide taga on naised ikka igavesed teised. Kui naine ei ole just Tiia-Ester Loitme, aga ka tema oli omal ajal Heino Kaljuste kõrval absoluutselt parim tööjõud, alles ühel hetkel tekkis oma koht.
- Nii et kuigi homsel laulupeol on ligi pooled dirigentidest naised, teie olete peadirigent ja ka eelmisel noorte laulupeol oli sel kohal naine – Veronika Portsmuth –, ei ole naistel ikkagi kerge dirigentide seas esiplaanile tõusta?