Homme Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist alustaval Eestil on oma liidriperioodiks õige mitu unistust, ent ehteestlaslikult ei taha kõige salajasemaid valju väljaütlemisega veel ära sõnuda.
Eesti tahab tõusulainet tabada
29. juuni 2017, 22:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on esimene eesistuja, kes – nüüd kui Brexitiga seotud läbirääkimised on alanud – natukene naudib seda positiivset atmosfääri, mis on tekkinud tänu sellele, et kahed viimased valimised (Suurbritannias ja Prantsusmaal – O. K.) on hästi läinud,» paljastab riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats mõni päev enne eesistumise algust.
Teisisõnu – Suurbritannia lahkumisprotsess, mis Eesti 2012. aastast punutud eesistumisplaanid puruks lõi, pakub nüüd ootamatult uut, edasiviija rolli. Just viimaste kuude neljasilmavestlustes on Eesti saanud oma Euroopa kolleegidelt soovituse: olge mootor, mis Brexiti-pohmelli langenud liikmesmaad uuesti ühistuleviku nimel tegutsema paneb.
Neli prioriteeti
1300 liikmega ametnike ja ekspertide tiim peab järgmise kuue kuuga korraldama ligi 2000 üritust ja kohtumist Brüsselis ja Tallinnas. Siinsed tähtsündmused on digitippkohtumine ja kümme nõukogu mitteametlikku kohtumist ehk informaali, mille tarbeks sõidavad Eestisse järjepanu kõik ühenduse ministrid. Töö käib põhiliselt juulis ja septembris, augustis puhatakse.
Eestil on välja valitud neli prioriteeti: Euroopa Liidu majandus, julgeolek, digivaldkond ja ühenduse tulevik. Just nende vahel jagunevad 366 toimikut õigusloomealgatusi ja otsuseid, mille Eesti kavatseb eesistumise ajal ellu viia või käima lükata.
Kui üldse millegagi, siis tahab Eesti ajalukku minna lõhede vähendajana. Hulk eelnõusid on suunatud siseturu arendamisele. Teenused võiks viia ettevõtjatele ja tarbijatele ühtsesse digiväravasse. Kutsekvalifikatsioone võiks hakata võrdsetel alustel aktsepteerima terves euroliidus. Juba ühes riigis tegutsevad äriühingud võiksid saada ühenduse piires vabalt laieneda, ilma et peaks krediidiandmete mittejagamise pärast uues asukohas nullist alustama.
«Lisaks alustame varakult läbirääkimisi järgmise eelarve üle. Loodame, et see annab mingi suuna eelarvevalikutele,» ütles Jäärats. Eestile on see ülioluline näiteks seoses Rail Balticuga, mille järgmiste etappide rahastamine on alles kokku leppimata.
Terrorismivastase võitluses ja rändekriisis tahab Eesti juurutada infosüsteemide ristkasutuse, et meil juba toimuv andmevahetus saaks normiks ka Euroopas. Lisaks loodetakse eesistumise ajal luua Euroopa Kaitsefond, mis hakkaks koordineerima kaitsevaldkonna katseprojektide ja teaduse rahastamist ning võiks tuleviku hanked odavamaks teha.
Eesti ihkab ka muuta Euroopa Liidu lahingugruppide rahastamist nii, et nende siirmiskulud kataks liit ühiselt ja praegu riiulil seisev sõjaline jõud oleks lõpuks reaalselt valmis välja minema.
Peaaegu moraalse kohustusena tõstab Eesti püünele digiteemad, nagu digitaalse siseturu loomine 2018. aastaks. Eestis toimuvatel tipptaseme konverentsidel hakatakse arutama geoblokeerimise, autoriõiguste ja sidekoodeksi küsimusi.
Hoopis teisest puust küsimus on Euroopa Liidu tulevik. «Ütleme nii, et sotsiaalseid pingeid on väga palju. Kui tahame, et siseturg töötaks, siis täiesti möödapääsmatu on see, et peame mingil määral sotsiaalnorme ühtlustama,» märkis Jäärats.
Maakeeli öeldes on suured lõhed näiteks sotsiaalmaksudes, lähetatud töötajate töötingimustes, rände- ja kliimapoliitikas.
Ei mingit paleed
Meeldejäämiseks tuleb eristuda. Võimalus avaneb juba juulis, kui meie ministrid peavad riburada võõrustama Euroopa kolleege kõrgetel mitteametlikel kohtumistel Tallinnas Kultuurikatlas.
«Kõik on harjunud Euroopas ikka paleedes käima ja see kontrast selle kohaga on ilmselt paljudele suhteliselt suur,» ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.
Valik oli taotluslik ja sellest loodetakse edu. Välimuselt rustikaalsesse Kultuurikatlasse on 220 päevaga paigaldatud kilomeeter kaableid ja 41 siseantenni. Kõik selleks, et võrkudes saaks ühel ajal olla vähemalt 1500 kasutajat.
Lilleväli loodab, et kõik nelja aasta peale kuluvad ligi 75 miljonit eurot on muu hulgas majanduslik investeering Eesti tulevikku. Kui lõunanaabrid tegid pärast oma eesistumisi uuringu, tuli ilmsiks, et juba eesistumise ajal mitte ainult ei jõutud nulli, vaid sissetulekud ületasid kulusid kahekordselt.
1 küsimus
Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise saab lugeda õnnestunuks, kui…
Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident
Ootan konkreetseid asju. Varem pole juhtunud, et riigipead, valitsusjuhid tulevad kokku, et arutada digiteemadel. Seda võimalust, et oleme eesistujana valinud digitaalteema olulisimaks, ei tohi tühja lasta. Seetõttu ootan valitsusjuhtide tuge, et kaotada põhjendamatud geoblokeeringud. Tihti ei aktsepteerita ühe või teise Euroopa Liidu riigi krediitkaarti või jääb asi oskuste taha. See on diskrimineerimine, kui mingi riigi kodaniku kaarti ei saa kasutada. Kui Eesti saaks geoblokeeringu kaotamisega hakkama, siis on eesistumine kindlasti edukas olnud.
Väljavõte eilsest debatist president Kersti Kaljulaidiga
Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees
Eesistumise edukuse mõõdupuu on see, kui palju jõuame poole aasta jooksul kogu Euroopas digiteemat edendada ning reaalsete algatuste ja eelnõude näol ära teha. E-riik ja sellega seonduv on Eesti jaoks kõige olulisem kaubamärk. Sellepärast on üks tippsündmustest septembri lõpus toimuv mitteametlik kohtumine Tallinnas, kus Euroopa liidrid arutavad Eesti ettepanekul digiteemat. Küsimus on selles, kas jõuame poole aastaga praktiliste lahendusteni ja algatusteni.