Sumerate korterit tagasi nõudnud mees suri nädal peale kohtuotsust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lepo Sumera perekonna kodu Gonsiori tänaval.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kohtus helilooja Lepo Sumera perele kuuluvat Tallinna südalinna korterit tagasi nõudnud Edgar Kurgo suri hiljaaegu oma kodus Inglismaal. Pikki aastakümneid väldanud vaidlust see aga ei muuda, kuna lahkunul on kaks pärijat.

Kurgo suri 89-aastasena oma kodus 22. juunil ning täna toimub tema kodukoha kirikus matusetalitlus. Lahkunut kohtus esindanud vandeadvokaat Ljudmila Tamar ütles Postimehele, et õigusjärgse omaniku surm ei muuda korteri tagastamise vaidlust, kuna mehel on kaks pärijat, kellele nõudeõigus üle läheb.

«Kohtuvaidlusi võib lahendada ka kokkuleppel, kui huvitatud isikutel on tahet,» lisas vandeadvokaat. Sel teemal ei ole temaga aga veel ühendust võetud.

Postimees kirjutas juunikuus, et helilooja Lepo Sumerat enne ootamatut surma piinanud hirm oma kodust ilma jääda hakkab nüüd, 17 aastat hiljem reaalsuseks saama – ringkonnakohus otsustas, et Sumerate perekonnal pole õigust Tallinna südalinna korterile, kus nad on elanud üle 30 aasta.

Nimelt otsustas ringkonnakohus 15. juunil, et Tallinna linn eksis 2003. aastal, kui otsustas erastada Gonsiori tänava ligi 140 ruutmeetri suuruse korteri Sumerate perele ning jättis korteri tagastamata või kompenseerimata korteri õigusjärgse omaniku järeletulijale.

See järeltulija ongi Briti kodanik Edgar Kurgo, kelle emalt praegu Sumerate kasutuses olev korter 1940. aastal natsionaliseeriti. 

Ringkonnakohus tegi Kurgo kasuks otsuse vaid nädal enne mehe surma. Otsus ei ole aga veel jõustunud – seda saab riigikohtus vaidlustada juuli keskpaigani. Helilooja lesk Kersti Sumera on lubanud otsuse edasi kaevata, samamoodi on lubanud otsuse vaidlustada Tallinna linn. Loe lisaks: Kodust ilma jäädes võib linn pakkuda Sumeratele munitsipaalkorterit ja Kohus võtab Sumeratelt kodu

Eesti Ekspress kirjutas täna, et kohus ei otsustanud Sumerate peret korterist välja tõsta, vaid linn peab korteri tagastamise uuesti otsustama.

Millest kõik alguse sai?

1940. aastasse ulatuva vaidluse kronoloogia.

7.12.1940 – Gonsiori 25 korter kuulus natsionaliseerimise ajal Johanna Kurgole väikekorterite ehitusühingu Tare liikmesuse kaudu. Kersti Sumera väitel Tare maju ei natsionaliseeritud, vaid võeti elamufondi käibesse 1949. aastal ning sinnani oli Kurgo endiselt omanik, kes jättis oma vara maha.

10.01.1941 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid ümberasumise kokkuleppe, mille alusel lahkus Eestist ka Gonsiori 25 majas elanud Johanna Kurgo.

1983 – Lepo Sumera vahetas heliloojate liidult saadud kolmetoalise korteri esmalt kahe väiksema korteri vastu ning lõpuks suurema Gonsiori tänava korteri vastu, kuhu kolis perega elama.

29.11.1991 – Johanna Kurgo poeg Edgar Kurgo esitas avalduse Gonsiori tänava korteri tagasi saamiseks.

23.05.1994 – Tallinna linnakomisjon tunnistas, et Edgar Kurgo on vara tagastamise osas õigustatud subjekt.

26.06.2000 – Tallinna linn otsustas, et Gonsiori 25 ei kuulu Kurgole tagastamisele.

16.01.2002 – jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis andis vaidluses Kurgo ja Tallinna linna vahel õiguse linnale.

19.08.2003 – Kersti Sumera sõlmis linnaga korteri müügi lepingu.

12.10.2006 – riigikohus tunnistas kehtetuks omandireformi seaduse paragrahvi, mis tähendas, et varem toimunud ümberasujate vara erastamine polnud õiguslik.

20.03.2014 – Harju maakonnakomisjon otsustas, et Edgar Kurgo on taas vara tagastamise osas õigustatud subjekt.

18.08.2014 – Tallinna linnavalitsus ütles oma korralduses, et Kersti Sumera on korteri heauskne omanik ja Kurgol puudub õigus selle tagasisaamiseks. Kurgo kaebas linna kohtusse.

24.05.2016 – Tallinna halduskohus otsustas, et õigus on Tallinna linnal ja Sumeral.

15.06.2017 – Tallinna ringkonnakohus tühistas esimese kohtuastme otsuse ja andis õiguse Kurgole.

Allikas: PM

Tagasi üles