Esimene rühm Tallinna reaalkooli kuuenda klassi õpilasi kogunes täna hommikul kell kümme Vabadussõja võidusamba jalamile, et suunduda Harjumäele, Lindamäele ka Hirveparki linde vaatlema ja nende laulu kuulama.
Koolilapsed kogunesid linnulaulu kuulama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee reporter ja piltnik liitusid reaalkooli 6b klassi lastega, kes alustasid linnulauluhommikut kell 11. Loodusõpetaja Andres Raa jagas lastele kahe peale välja pappalused ja tabelid, kus õpilased pidid ära märkima, milliseid linde nad märkasid ja kelle laulu kuulsid. Jagati välja ka paar binoklit, millega sai sulelisi sõpru lähemalt uurida.
Kolmveerand tundi kestnud retke juhtimise ning selgituste jagamise võttis enda peale harrastusornitoloog Peep Veedla.
Linnulauluhommikuid koraldava MTÜ Loodusring juhataja Arne Timm kinnitas, et koolide huvi niisuguse juba viiendat aastat toimuva õuesõppimise vastu on erakordselt suur. Tahtjaid oli tänavu palju rohkem kui kohti. Seetõttu tuli üleskutsele kiiresti reageerida. Ettevõtmist rahastab Tallinna keskkonnaamet.
Raa kinnitas, et reaalkoolil vedas – pandi end kirja kohe, kui Loodusring vastava info laiali saatis. Seetõttu saigi kooli kaks kuuendat ja kaks viiendat klassi täna Veedla huvitavaid linnujutte kuulata.
Linnulauluretk algas Vabadussõja võidusamba jalamilt. Veedla juhtis kohe laste tähelepanu sellele, et puudel ja põõsastes võib praegu kohata nii siin talvitunud kui kaugelt tulnud sulelisi. Esimesena jäi Vabaduse platsil silma tavaline kodutuvi. Tuvisid on ornitoloogi sõnul mitut liiki, osa neist elab linnas, osa ka metsades.
Järgmistena hakkasid silma hakid, tüüpilised linnalinnud, mis kuuluvad vareseliste hulka. Neil meeldib pesitseda puuõõntes ning hoonete soppides ja avaustes.
«Varesed ja hakid kuuluvad ka laululindude hulka, kuna neil on vastav kõriehitus,» selgitas Veedla lastele. «Varesed on tegelikult väga targad linnud, kraaksumine ongi nende laul.»
Kiek in de Köki juures oli korraks kuulda musträstaste laulu. Veedla mainis, et need linnud päeval eriti ei tahagi laulda. Ükskord oli ta öösel vanalinnas jalutanud ning kuulnud meeliülendavat musträsta laulu. Lähedal oli kostnud ka ühest baarist muusikat, võibolla tahtis lind sellest üle laulda.
«Mitmed suured muusikud on saanud just musträsta laulust inspiratsiooni,» kinnitas Veedla. Ta nimetas näiteks Paul McCartney`t ja Jeff Becki, kes imiteeris musträsta laulu kitarrikeeli näppides. Pealegi on musträstas rootslaste rahvuslind.
Lindamäel laulis ohakalind. Kuna ta oli kõrgel puu otsas ning binokleid oli vaid kaks, siis näitas Veedla koolilastele seda ilusat värvilist lindu raamatust. Hirvepargis olid laulu lahti laskunud metsvindid. Kuna tänavamüra sinna eriti ei ulatunud ning tuul oli nõrk, siis kostus linnulaul kaugele. Punaste marjadega puu otsas istus kaks punase rinnaga isaleevikest, kelle häälitsemine on üpris nõrk. Kuskilt oli kosta rasvatihase peenikest häält. Veedla sõnul oskab tihane lõõritada päris mitut erinevat laulu.
Veedla sõnul on linnavarblaste arvukus viimasel ajal vähenenud. Ka Hirvepargis oli näha rohkem põldvarblasi. Murul jalutasid kõrvuti nii hall- kui laulurästad. Hallrästas om musträstast veidi suurem, laulurästas jääb aga kasvult mõlemale tublisti alla.
«Laulurästast nimetatakse ka valeööbikuks, sest tema häälitsemine meenutab ööbiku laulu,» selgitas Veedla lastele. Ta lisas, et musträstas on aga väga kiire jooksja, kuigi tavaliselt ta lihtsalt hüppab.
Kolmveerand tundi kulus kiiresti ning reaalkooli lapsed said linnunduse alal kindlasti palju targemaks. Samasugused linnulauluhommikud toimuvad kuni 6. maini. Ainult kohad on erinevad – Löhwenruh park, Lepistiku park ning muud looduslikud alad Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines, Haabrestis ja Nõmmel.