Reklaamiraha liigub internetti

Välireklaami käive kasvas mullu 2009. aastaga võrreldes ühe protsendi võrra. Foto: Mihkel Maripuu

Majanduskriisi musta pilve tagant paistab meediaväljaannetele ja reklaamiagentuuridele lõpuks ometi käivet turgutav kevadpäike. Mullu langus peatus, kolmanda ja neljanda kvartali näitajad sarnanesid juba 2009. aasta omadega.
 

Ometi ei lähe kõikidel meediakanalitel ühtmoodi hästi. TNS Emori andmetel oli mullu suurim tõus internetireklaami käibes (seitse protsenti), protsendi jagu kosus ka tele- ja välireklaam. Seevastu raadiot ja trükimeediat tabas tugev langus. Raadios oli kukkumine seitse, ajakirjades 14 ja ajalehtedel isegi 20 protsenti.

«Turg on juba kerges kasvufaasis,» ütles Joel Volkov reklaamiagentuurist Tank. «Paar aastat tagasi oli asi üsna nutune, aga juhtivate agentuuride arve vaadates hakkab reklaam jälle tuult tiibadesse saama. Ekspordile orienteeritud turul tekib huvitavaid rahvusvahelisi pakkumisi.»

Evelin Mägioja reklaamifirmast Idea nõustus, et ettevõtete turunduseelarved on kasvanud ja reklaami panustatakse rohkem kui aasta-kaks tagasi.

Hinnad on paigast ära

Volkovi sõnul on oodata digitaalse reklaami osatähtsuse ja vastavate reklaamikanalite kvaliteedi tõusu. «Tekkinud on cherry.ee tüüpi kanalid, mis ühelt poolt on turustus- ja teiselt poolt turunduskanalid,» tõdes ta. «Samas on Eestis veel üsna avastamata mobiilsed rakendused.»

«Tulin just Hongkongist ja seal oli näha, et keegi ei saa enam mingit kampaaniat läbi viia, kui tal mingit mobiilset rakendust ehk app’i ei ole,» jätkas Volkov. Ta ennustas, et Eesti IT taset arvestades võib lähema aasta-paari jooksul selles valdkonnas tugevat tõusu näha.

«Reklaamikampaaniate olu­liseks osaks on saanud sotsiaalmeedia – kampaaniat planeerides arutatakse alati, kas ja mida teha sotsiaalmeedias,» lisas Mägioja. «Ameerika viimased uuringud näitavad, et internetis veedetakse rohkem aega kui teleri ees ja netireklaami mahud ületasid televisiooni. Uueks trendiks on meediakanalite ristkasutus: inimesed surfavad internetis, kuid jälgivad samal ajal raadiot või telerit.»

Kõige olulisemaks reklaamikanaliks pidasid Volkov ja Mägioja televisiooni selle suure katvuse tõttu. Volkovi meelest on aga reklaamihinnad Eestis paigast ära.

«Tele on tänamatult odav ja seetõttu kannatab printmeedia,» tõdes ta. «Trükiväljaanded ei saa oma pinna eest õiglast hinda küsida. Tele peab kallimaks muutuma, sest see kujundab klassikalise reklaamikanalina kõikide teiste meediate hinda.»

Mägioja leidis, et meediareklaamide hindade tõusu pole oodata enne, kui meediakanalid pole «täis müüdud». Praegu pole hinnakirjades erilisi muudatusi veel märgata.

Peale meediahinna on reklaamil ka tootmishind ning seegi vahekord on Volkovi hinnangul nihkes: «Hea kampaania puhul võrdub tootmishind meediahinnaga ja see on absurdne,» tõdes ta. «Küllap tootmine läheb aja jooksul kallimaks, aga meedia ise peab ka oluliselt kallimaks minema, vastasel juhul kaotab kanal oma maine.»

Näitlejaid lööb vähe kaasa

Suure osa reklaami tootmiskuludest moodustavad näiteks näitlejate liidu kehtestatud töötasud. Volkov ütles, et need hinnad tõusid üsna kõrgele juba mõni aasta tagasi ja seetõttu näeb päris näitlejaid reklaamides vähe. «Enamasti on nad sellised poolnäitlejad või täiesti tundmatud inimesed,» nentis Volkov.

Üks tuntumaid inimesi, kes on oma sponsorite Swedbanki, EMT, Fazeri jt reklaamides esinenud, on suusataja Andrus Veerpalu. Volkov ja Mägioja nõustuvad, et kuna avalik arvamus on dopinguskandaalis Veerpalu toetav, ei ohusta see tema esindatud brände kuigivõrd.

Samas tunnistas Mägioja, et tema ei soovitaks lähinädalatel teha kampaaniat, mille kõne­isikuks on Veerpalu.

Kommentaar