Ilves loodab Rumeenia peatset ühinemist küberkaitsekeskusega

President Toomas Hendrik Ilves avaldas teisipäeval pärast kohtumist Eestis visiidil viibiva Rumeenia riigipea Traian Băsescuga lootust, et Rumeenia ühineb peagi Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

«Eesti ja Rumeenia kui Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaad mõistavad hästi, kuidas just kahe demokraatlikke riike ühendava mõjuka organisatsiooni tihe koostöö võimaldab vältida rahvusvahelisi kriise või neid edukalt lahendada,» ütles president Ilves Rumeenia riigipeale Traian Băsescule, kes saabus täna koos abikaasa Maria Băsescuga Eestisse kahepäevasele riigivisiidile, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.

Süvenev poliitiline dialoog ja läbipõimunud tegevus – need peaksid olema Euroopa Liidu ja NATO koostööd iseloomustavad põhimõtted, rõhutas Eesti riigipea.

President Ilves, kes nimetas kahe riigi suhteid headeks ja probleemidest vabadeks, tänas Rumeeniat Balti riikide õhuruumi valvamises osalemise eest ning senise panuse eest Baldefcoli tegevusse.

«Loodan, et peagi saan öelda tere tulemast Rumeenia ekspertidele, kes saabuvad tööle ka Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskusesse,» lisas Eesti riigipea, tuues näiteks Eesti ja Rumeenia osalemise Lõuna-Afganistanis, NATO juhitud rahvusvahelise julgeolekuväe koosseisus. «Me saame maailma julgeolekust ja ohtude tõrjumisest aru ühtemoodi.»

Presidendid Ilves ja Băsescu kõnelesid Euroopa Liidu idapartnerlusest, nimetades oluliseks ühenduse toetust meie lähiriikidele, kes soovivad jätkata ja süvendada poliitilisi ja majanduslikke reforme. «Idapartnerlus ja naabruspoliitika laiemalt aitavad muuta demokraatlikumaks, edukamaks ja turvalisemaks mitte ainult Euroopat, vaid sootuks suuremat piirkonda,» tõdes Eesti riigipea.

«Sõna «laienemisväsimus» on vale ja ebakohane, sest selles on õigustamatult lootusetust. Me ei või väsida, nagu ei väsinud meie sõbrad, kes Eestit ja Rumeeniat ja veel mitmeid riike aitasid Euroopa Liidu teel,» ütles president Ilves. «On möödapääsmatu, et Serbia kui regiooni üks juhtriik ja oluline kogu Euroopa julgeolekule saaks Euroopa Liidu liikmeks ning Moldova oleks Lääne-Balkani laienemislaines.»

President Ilves meenutas, et Eesti avas Tallinnas idapartnerluse keskuse, mis keskendub idapartnerite avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmisele ja reformikogemuse jagamisele.

Rääkides majandusest, kinnitasid presidendid Ilves ja Băsescu, et nii Eestis kui ka Rumeenias on näha julgustavaid märke kriisi lõppemisest.

«Konservatiivne eelarvepoliitika ja kulude kokkuhoid on aga jätkuvalt tähtsad,» kinnitas Eesti riigipea. «Loodan, et olukorra edenedes tihenevad ka meie maade kaubandus-majandusuhted.»

President Traian Băsescu visiit on läbi aegade esimene Rumeenia riigipea riigivisiit Eestisse. Ta kohtub Tallinnas riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andus Ansipiga ning külastab Ülemistel infotehnoloogia demokeskust. Täna õhtul annab Eesti riigipea Rumeenia presidendi ja tema abikaasa auks õhtusöögi.

Evelin Ilves ja Rumeenia presidendi abikaasa Maria Băsescu külastasid täna Kumu kunstimuuseumi ja Stenbocki maja, kus asuvad valitsus ja riigikantselei. Samuti minnakse külla ühele Eesti perele, et tutvustada eestlaste igapäevast elamist.

Eesti riigipea ja Evelin Ilves kingivad visiidi käigus Rumeenia presidendile Traian Băsescule Ivo Lille klaastaiese «Suvevalgus» ja Maria Băsescule haapsalu salli ning ehtekunstnik Ene Valteri valmistatud sõle. Lisaks kingitakse Rumeenia presidendipaarile lahkudes eestimaiseid toidukaupu sisaldav korv.

Ansip tänas Băsescut Rumeenia panuse eest Balti riikide õhuturbesse

Peaminister Andrus Ansip andis täna Eestis riigivisiidil viibiva Rumeenia presidendi Traian Băsescu auks lõunasöögi, mille käigus arutati Eesti ja Rumeenia suhteid, Euroopa Liidu poliitikat ning rahvusvahelisi küsimusi, teatas valitsuse pressiesindaja.

Peaminister Andrus Ansip ütles oma tervituskõnes, et Rumeenia on Eesti jaoks hea partner Euroopa Liidus ja NATOs ning presidendi visiit on oluliseks märgiks tahtest suhteid intensiivsemaks muuta.

«Eesti ja Rumeenia suhete aluseks on sarnane ajalookogemus, lähedased või kattuvad huvid julgeoleku tagamisel ja vaated Euroopa tulevikule,» ütles peaminister. «Eesti on Rumeeniale tänulik Eesti õhuruumi valvamise eest NATO õhuturbe missiooni raames 2007. aastal.»

President Traian Băsescu ütles, et Rumeenia imetleb Eesti majandus- ja rahanduspoliitikat, mille tulemusena sai riik sedavõrd rasketel aegadel euroala liikmeks. «Ma arvan, et see, mida Eesti viimastel aastatel on teinud, peaks olema eeskujuks paljudele teistele riikidele,» ütles president Băsescu. «See on ka rumeenlastele julgustav kogemus.»

President Băsescu märkis, et ka Rumeenia valitsus on vastu võtnud range kokkuhoiukava, et kärpida avaliku sektori võlga. Ta meenutas, et Rumeenia kuulub riikide hulka, kes mitte eurot kasutava riigina liitus viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel laiendatud euroala paktiga. Pakt eeldab, et kõik osalised võtavad ambitsioonikad rahvuslikud kohustused Euroopa Liidu finantsstabiilsuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks.

Peaminister Ansip märkis, et Eesti valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga ja on seadnud eesmärgiks ülejäägi saavutamise 2014. aastal.

Ta lisas, et Eesti jaoks on väga oluline toimiv siseturg ning arvestades siseturu ulatust tuleks eelkõige tähelepanu pöörata digitaalse siseturu edasiarendamisele. «Digitaalse ühise turu loomine peab olema siseturu taaskäivitamisel prioriteet ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi tuleb selles maksimaalselt ära kasutada,» ütles Ansip.

Välispoliitilistest küsimustest arutati peaminister Ansipi ja president Băsescu tänasel kohtumisel olukorda Liibüas ning koostööd Moldovaga. Moldova on Eesti jaoks oluline arengukoostöö sihtriik. Eesti-poolne toetus on keskendunud enim avaliku sektori võimekuse tõstmise projektidele, abile e-riigi süsteemi rajamisel, keskkonna- ning haridusprojektidele.

«Eesti on jätkuvalt valmis panustama valdkondades, kus meil on pakkuda kasulikke kogemusi reformide läbiviimisel,» ütles Ansip.

Peaminister Andrus Ansip andis president Traian Băsescule ka ülevaate arengutest seoses Liibanonis röövitud Eesti kodanikega. Ta ütles, et ehkki Liibanoni võimud teevad suuri jõupingutusi nende vabastamiseks ja seoses juhtumiga on vahistatud mitmeid inimesi, pole lõplikku läbimurret kahjuks veel toimunud.