Suhtekorraldaja: suurim kahju sündis suusaliidu enda otsustest

Täna kogunes Eesti Suusaliidu juhatus, kus muude asjade kõrval arutati Andrus Veerpalu juhtumit ja sellega seoses selgus, et alaliidu juhid tagasi ei astu.

FOTO: Toomas Huik

Margus Mets suhtekorraldusfirmast KPMS & Partnerid leidis, et Andrus Veerpalu dopinguproovide ümber puhkenud skandaalis sündis suurim kahju suusaliidu enda otsustest.

«KPMS pole suusaliitu nõustanud, küll Kristina Šmiguni tiimi neile raskel ajal, aga jah, kõige paremini pole suusaliidu suhtekorraldus välja kukkunud,» tõdes Mets ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Väga raske on inimestel lahti lasta positiivse headuse tundest, aga just suusaliit on nii Kristina Šmiguni kui Andrus Veerpalu juhtumis kehvasti käitunud,» nentis ta.

«Meediale on peamiselt üks etteheide, et pisarais Veerpalut eksponeerisid kõik kanalid. See on puhas kannatuse eksponeerimine, meedia ekspluateerib turul olles kannatust,» rõhutas Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann.

Suusaliidu käitumisest rääkides rõhutas sprordiajakirjanik Ivar Jurtšenko, et sellisel käitumisel õigustust pole. «Suusaliit oleks saanud selle kõik ära hoida, ainus positiivne noot suusaliidu suhtumises see, et ei sunnitud valetama Andrus Veerpalut, see olnuks kõige halvem. Nüüd Järv, Savi ja Alaver tegid seda ise.»

«On aegu, kus on õige mitte tulla tõega lagedale, on olukordi, kus tuleb tulla otsekohe lagedale tõega. Kes tegi otsuse valetada ja mis argumendid ta selle juurde tõi? Kas vastab tõele, et rahvusvaheline organisatsioon ei luba tõtt rääkida mingi aja jooksul?» küsis akadeemik Peeter Tulviste.

«Raskeim otsusekoht on, et millal on selge, et pikas perspektiivis enam varjata ei saa. Suusaliidu puhul tehtigi see viga, kõik järgnev olnuks välditav. Kõige suurem kahju sündis suusaliidu enda otsusest,» rõhutas Mets.

Tulviste hinnangul aitab paegusest olukorrast välja suurem teadmine. «Vastused kõikidele küsimustele, rohkem infot aitab üle saada.»

«Inimestes valitseb tohutu sisemine vastuolu, sest kui oleks küsitud, kas peaksite olema teadlik raha väärkasutusest valitsuses, siis oleks inimesed ju arvanud, et jah, kohe, samal päeval tuleks sellest teavitada,» märkis Mets.

«Tõde on meelepärasuse küsimus,» tõdes saatejuht Indrek Treufeldt.

«Meediatarbijana ei tahaks ma küll hommikul uudiseid lugeda nii, et peaksin mõtlema, et huvitav, milliseid teemasid nad täna otsustasid kellegi heaolu huvides mitte avalikuks teha,» rõhutas Mets.

«Meie põlvkond on allergiline valede-tõdede suhtes, kuna suurem osa elu on elatud täiesti skisofreenilises ühiskonnas,» nentis Veidemann.

Tagasi üles