Üheks Eesti majanduse uueks ja oluliseks ekspordivõimaluseks peetakse tervishoiuteenuseid. Olen sellega igati nõus. Teadmised, oskused, kogemused ja tehnika on meil tasemel, mis annavad silmad ette nii mõnelegi arenenud riigile. Riigisiseselt tekitab aga tervishoiuteenuste eksport pigem hirmu kui rõõmu. Miks? Kardetakse ja väidetakse, et häid arste jagub siis vaid välispatsientidele. Tegemist on teadmatuse tõttu tekkinud hirmuga. Mis tegelikult toimuma hakkab?