Sajad joobes juhid läksid liikluspsühholoogi juurde

Puhumisreid Irus.

FOTO: Martin Ilustrumm

Sajad joobes juhid, kellele on antud trahvi või trellide asemel võimalus eneseparanduseks, on läbinud Lõuna-Eestis käivitatud koolitussarja.

Enamik läbivad koolituse, ei ole uuesti joobnuna rooli läinud ja peavad koolitust elumuutvaks kogemuseks, teatas Lõuna prefektuur.

2016. aasta algusest pakub politsei koostöös Eesti liikluskäitumise arenduskeskusega sõidukiroolis tabatud joobes juhtidele võimalust trahvi maksmise asemel läbida liikluspsühholoogiline koolitus professionaalide käe all.

«Koolituskulud tasub inimene ise, kuid tihti läheb see vähem maksma, kui oleks seaduserikkumise eest määratav trahv. Programmi suunatakse ainult valitud juhid. Need, kelle joove jääb vahemikku 0,5–1,49 promilli ja keda pole karistatud viimase viie aasta jooksul kriminaalkorras,» kirjeldas koolituse politseipoolne eestvedaja Peeter Rehema.

Suurema joobega juhtidele abi ei pakuta, sest neil on suure tõenäosusega tegu alkoholisõltuvusega, mille ravimiseks ainult koolitusest ei piisa, vaid vaja on meditsiinilist abi.

Tänavu poole aastaga saadeti Lõuna-Eestis sellele koolitusele 185 inimest, neist 122 Tartumaal. Osa on koolituse juba edukalt läbinud, mõnede koolitus käib, mõned on koolitusjärjekorras ning üksikud on parandusprogrammist omal soovil loobunud ja võtnud selle asemel kanda neile määratud karistuse. «Trend on, et enamik koolituse läbinud autojuhtidest vanale halvale teele ei lähe, uue rikkumise panevad toime üksikud,» tõdes Rehema.

Ta lisas, et koolituse edu peegeldava statistika kõrval teeb head meelt ka programmis osalenud inimeste tagasiside. «Ka pool aastat hiljem on helistatud ja tänatud, et andsime inimesele võimaluse osaleda koolitusel, mis muutis tema elu. Ma ütleks, et koolitust võib ju pakkuda, kuid paranemine on ennekõike inimese enda tahte ja oskuste küsimus. Sageli pole tahet, et end muuta, aga enamgi on inimestel puudu oskustest, kuidas öelda ei alkoholile või joobes juhtimisele,» nentis Rehema.

Koolitusel tegeletakse inimestega personaalselt ning püütakse leida neile sobivaim kontrollimehhanism alkoholiga ümberkäimisel. Muu hulgas õpetatakse näiteks ka alkomeetrita arvutama, kui suur joove on inimesel erinevate alkoholikoguste tarbimise järel.

Mullu suunati sama projekti raames Lõuna-Eestis liikluspsühholoogilisele koolitusele 253 joobes juhti, kellest 177 selle ka edukalt läbis.

Tagasi üles