Galerii: avatud talude päeval nägi küülikuid ja maalambaid (1)

Elisabeth Kungla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänasel avatud talude päeval sai Kuusalu kandis väisata vähemalt kahte põnevat talu – ühes tegutsevad küülikukasvatajad ning teises hoitakse ja väärtustatakse Eesti maalammast kui Eestimaa kultuuripärandit.

Üle eesti ootas inimesi külla 280 talu, neist 48 Harjumaal. Kuusalu vallas asuv Vana-Sirge küülikutalu avas uudishimulikele oma uksed juba teist aastat. Kui möödunud aastal käis pika päeva jooksul talust läbi 370 külalist, siis ka tänavu oli näha, et juba kella 11 paiku olid kruusatee äärsed autosid täis ning nooremaid ja vanemaid huvilisi kogunes hoovi aina rohkem.

Küülikutalu perenaine Aive Niilo rääkis, et tegu on Harjumaal ühe suurima küülikukasvatusega ning kuna ka pealinn on lähedal, siis on suur huviliste hulk igati arusaadav. Tegu on külaüritusega ehk avatud talude päeval tulevad kokku naabrid kõrvalmajadest ning pakuvad külalistele lisaks küülikute uudistamisele ka kõhutäidet ja keelekastet. Kõige menukamaks suupisteks olid möödunud aastale sarnaselt ikka küülikupirukad ja küülikupuljong, ent pakuti ka rabarberikooki, kohvi ja oma aia marjadest ja kõrvitsast tehtud koduveini.

Perenaine Niilo tegi ka ekskursiooni. Kuna laudas oli äsja poeginud kaks küülikut, siis ei saanud inimesed päris puuride vahele uudistama minna – nimelt segab see küülikute kodurahu ning poegade eest hoolitsemist.

Perenaine rääkis, et kogu küülikukasvatus on neil abikaasaga põnev hobi, mida tehakse päevase töö kõrvalt. Ent iga õhtu tunnike küülikute eest hoolitseda on mõnus ajaviide ja ei võta tüki küljest. Praegu on talus ligi 80 küülikut. Võiks olla ka rohkem, aga perenaise sõnul ei ole nad päris loomavabrik ning mida vähem küülikuid, seda rohkem aega ja võimalust nende eest hästi hoolitseda.

Küülikuliha ostavad Niilode käest tuttavad, ent kuskil päris müümas nad ei käi. Peamiselt kasvatatakse loomi omaks tarbeks ja jõulupraeks. Küülikunahk on muide väga hea väetis roosipõõsastele, ehkki roose veel Vana-Sirge taluõuel ei ole. Pehmeid pikakõrvalisi tulid uudistama ka lapsed. Ekskursiooni lõpu poole, kui talu perenaine küsis, kas tapatuba tahetakse ka näha, kõlas laste kõrist üks üksmeelne ja rõõmsameelne «Jah».

Võsult tulnud suvitaja Margus märkis, et Vana-Sirge talu valiti teiste seast välja hea asukoha ja muidugi laste pärast, kes tahtsid armsaid küülikuid näha. Marguse tütrele Sofile meeldisid iseäranis palju valged «jänkud». Margus märkis, et tema jaoks tuli üllatuseks see, et küülikute pidamine ei ole väga aeganõudev töö. Marguse abikaasa mekkis ka küülikupirukat, mis viis kuuldavasti keele alla. Avatud talude päevadel pole Margus varem käinud, ent ettevõtmist peab ta lahedaks. «Selline väiketootmine on ka tore, mida tehakse töö kõrvalt hobina, ent mis tasub ka ära,» rääkis ta.

Vana-Sirge küülikutalust 15 minutilise sõidu kaugusele jääb Sae Talu, teise nimega Lahemaalammas. Seal kasvatatakse maalambaid- ja kanu, tehakse traditsioonilist käsitööd maalamba villast ja nahast ning kasvatatakse karjakaitsekoeri.

Kõrgete mändide keskel, Pärlijõe kaldal olevale taluõuele oli kogunenud palju huvilisi. Sae talu perenaine Imbi Jäetma rääkis põneva loo sellest, kuidas maalambad üldse Sae tallu toodi. Nimelt käidi mööda Eestimaad erinevatest küladest ja saarte pealt otsimas vanemaid talusid, kus lambaid kasvatatakse. 2006. aastal UNESCO toel ja ELFi eestvõttel läbiviidud geeniuuringutest selgus, et Sae talu lammastest on enamus Eesti maalambad ja esindatud on kõik 5 uurimuses kirjeldatud maalamba liini: kihnu, ruhnu, hiiu, saare ja viru liin.

Puude vilus oli püsti pandud ka väike kodukohvik, kus pakuti pannkooke, suppi ja muidugi kohvi ja teed. Nii jooksid lapsed lammaste ja laudade vahet, kehakinnituseks pannkook moosiga ja vaatamisväärsuseks sõbralikult määgivad lambad, kes koos karjakoerte ja kanadega ühe õue peal ringi tatsasid.

Sae talu peremees Taavi Jäetma pakkus välja ka võimaluse lammastele pai teha. Kogunesime pisut suurema kambaga muruplatsile ning jäime ootama. Peremees võttis suure kapsalehe ning hakkas kaugel puumajakeses ulu all olevaid lambaid sellega meelitama. Alguses ei tahtnud nad kohe üldse tulla – neid oli viis, aga meid ju sootuks rohkem. Lõpuks õnnestus peremehel siiski lambad inimeste sekka meelitada ja mõni jõudis ka loomale ka kiire pai teha, ent juba järgmine hetk panid nad üksmeelselt metsa poole punuma. See pakkus rahvale pigem nalja kui kurbust. Mindi tagasi, et võtta osa talu tegemisi tutvustavast ekskursioonist.

Esimene avatud talude päev oli 2015. aastal, kui oma uksed avas  147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Täna said külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, moodsat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Nutirakenduste LiveTeam ja Navicupi abil sai leida erinevaid talusid, paberkaardid leiab Olerexi ja Alexela suurematest tanklapoodidest ning Rimi «Talu toidab» lettidest.

Avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, maamajanduse infokeskus, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ning Eestimaa talupidajate keskliit.

Korraldamisse on kaasatud kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles