Suurimate linnade edetabel: haldusreform lööb koolis õpitud teadmised sassi

Eesti uus haldusterritoriaalne korraldus.

FOTO: Rahandusministeerium

Pärast haldusreformi kukub seni pindalalt suurima linna tiitliga uhkustada saanud Tallinn edetabelis kolinal ja esikoha võtab üle Pärnu linn, mis saab nelja omavalitsuse liitumisel enda alla pealinnast mitu korda suurema maa-ala.

Pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuse väljakuulutamist jääb Eestisse 79 kohaliku omavalitsuse üksust, 15 linna ja 64 valda.

Kui seni oleme elanud teadmisega, et Eesti suurim linn on Tallinn 158 ruutkilomeetrga, teisel kohal on Narva 85 ja kolmandal Paldiski 60 ruutkilomeetriga, siis uus haldusjaotus lööb koolis pähe õpitud suurimate linnade edetabeli täielikult sassi.

Nii saab nelja omavalitsuse liitmise tulemusel suurimaks linnaks Pärnu, mis laiutab kokku 855 ruutkilomeetril. Võrdluseks, seni on Pärnu linna pindalaks olnud 32 ruutkilomeetrit, mis tähendab, et linn kasvab pea 2600 (!) protsenti.

Pärnu Postimees on varem kirjutanud, et Pärnu on pindalalt seega suuruselt maailma esisajas. Selja taha jääksid linnad nagu Milano, Ateena, Brüssel, München, Viin, Johannesburg, Buenos Aires, Madrid, Varssavi, Minsk, Zagreb, Barcelona, Toronto, Hamburg, rääkimata Kopenhaagenist, Stockholmist, Helsingist, Oslost ja Amsterdamist.

Pindala suuruselt teine linn saab olema Paide, mil on ruutkilomeetreid kokku 443. Vaieldamatult suurima elanike arvuga Tallinna leiab pindala edetabelis alles viiendalt kohalt.

Kuna Pärnu linn võtab tulevikus enda alla hiigelsuure territooriumi, toob see endaga kaasa omamoodi kurioosumeid. Näiteks asub osa Soomaa rahvuspargist peagi Pärnu linnas.

Vaadates, kuidas muutuvad maakonnapiirid, siis näiteks Mandri-Eesti väikseim maakond Läänemaa jääb veel pisemaks, kuna tema pindala väheneb ligi 2400 ruutkilomeetrilt 1800 ruutkilomeetrile. Seega jääb Läänemaa veerandi võrra väiksemaks ja kaotab Pärnumaale rohkem kui kümnendiku oma elanikest.

Tagasi üles