Kõik parteid on aastaid riigihangete seadust rikkunud

FOTO: Liis Treimann

Riigihangete seaduse järgi peaksid parteid suuremate kulude tegemiseks korraldama riigihankeid. Tegelikult ükski erakond seda ei tee.



Rahandusministeeriumi hinnangul peaksid erakonnad kui riigilt raha saavad mittetulundusühingud raha kulutamise puhul korraldama riigihankeid. Juriidilist sõnastust kasutades käivad parteid riigihankeseaduse 10. paragrahvi järgi nn hankijate kategooria alla. Seda seisukohta toetavad ka Euroopa Kohtu otsused.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu täpsustas siiski, et ministeeriumi arvamus ega ka Euroopa Kohtu otsused ei käi spetsiifiliselt parteide pihta, vaid mittetulundusühingute kohta laiemalt. Ent kuna Eesti parteid tegutsevad juhtumisi mittetulundusühingutena, laieneb seadus ka neile.

Keegi pole kontrollinud

Tegelikkus on muidugi teistsugune. Ükski erakond riigihankeid ei korralda. Ja seda möönavad täiesti ausalt kõikide suurte parteide praegused ja endised peasekretärid (Kristen Michal Reformierakonnast, Priit Toobal Keskerakonnast, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidust). Enamgi veel, isegi selline teemapüsitus tuleb parteidele üllatusena. Nii võibki öelda, et kui seadust väga rangelt tõlgendada, on parteid aastaid rahumeeli seadust rikkunud.

Samas on tõsi seegi, et keegi pole parteidele selles küsimuses survet avaldanud ega nende tegevust kontrollinud. See kontrollija, muide, peaks olema rahandusministeerium ise.

Asja üks pool ongi puhtalt juriidiline. Teine pool puudutab aga parteide poliitilist vabadust ja demokraatiat laiemalt, mis muudabki küsimuse komplitseerituks.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal küsib retooriliselt, et kui Keskerakond korraldab riigihanke oma valimiskampaania läbiviimiseks ja selle võidab näiteks seni Reformierakonnale kampaaniat teinud reklaamiagentuur, mismoodi peaks siis Keskerakond reageerima?

Vastuolu põhimõtetega

Samamoodi jääb nõutuks sotside peasekretär Kalvi Kõva, teoretiseerides võimaluse üle, et sotside korraldatud hanke võidab Keskerakonna igipõline kampaaniameister Paavo Pettai. Või – mis veel hullem – Pettai võidab nii sotside kui ka Keskerakonna hanked. Mida sellisel juhul teha?

«Tunnistan ausalt: see võimalus tuleb mulle täieliku üllatusena,» ütleb Kõva, tuues lisaks välja veel mitmeid ohte. «Selge, et hankematerjalid sisaldaksid ka infot selle kohta, kuidas ja millele üks või teine erakond oma valimiskampaanias rõhuma hakkab, aga selle avalikustamine (riigihanget korraldades – toim) oleks kindlasti probleem.»

Probleem on seega delikaatne ja eks see on ka põhjus, miks rahandusministeerium on alles nüüd hakanud seda ääri-veeri lahendama. Parteid kinnitavad küll, et seadust tuleb täita, ja nõustuvad, et maksumaksja raha kulutamine peaks olema avalik, kuid üheselt riigihangete teed minna ka ei taheta, eriti valimiskampaaniat korraldades.

Näiteks Reformierakonna endine peasekretär Kristen Mi­chal ja sotside peasekretär Kalvi Kõva viitavad teineteisest täiesti sõltumatult ka sellisele võimalusele, et äkki peaks arutama süsteemi, kus valimiskampaania kulutusi tehtaks ainult annetustest ja riigitoetust selleks kasutada ei tohiks.

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Margo Lemetti arvab just riigihangetele spetsialiseerunud juristina, et tegu võib olla ka seaduse ületõlgendamisega. «Jah, õigusselguse huvides võiks ehk kõige lihtsam lahendus olla riigihangete seaduse täiendamine vastava klausliga, kus parteidele tehakse erand,» ütles Lemetti.

«On ju selge, et parteid on natuke teistsugused mittetulundusühingud, ja nii kitsalt seadust tõlgendades võidakse minna vastuollu demokraatia põhimõtetega.»

Kommentaar

Kristen Michal
justiitsminister, Reformierakonna peasekretär 2003–2011

Võtaksin seda küsimust emotsioonitult. Kui on selline arvamus, siis arutame ja analüüsime rahulikult. Kui see küsimus jõuab justiitsministeeriumisse, vaatan läbi ja arvestan oma kogemust partei peasekretärina.

Põhimõttega olen nõus: maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev ja seadustega kooskõlas. Kuid ma ei arva, et erakonnad on siin kõige keerulisemas seisus, pigem puudutab see paljusid väiksemaid mittetulundusühinguid. Erakondade rahaasjad on niikuinii palju enam avalikkuse tähelepanu all.

Võib olla ka segasüsteem. Näiteks Ameerika Ühendriikides on valimiskampaaniaks kaks võimalust: kas valid riigilt saadava raha või eraannetused. Mõlemat korraga ei saa. Obama valis viimati näiteks annetuste variandi, eeldades õigesti, et nii kogub ta palju rohkem raha.

Priit Toobal
Keskera­konna peasekretär

Idee pole iseenesest halb. Kui riigilt raha saada tahad, korraldad riigihanke. Samas on meil praegu probleeme kõikide selliste riigihangete korraldamisega, kus määrav on ainult hind.

Seega tuleks seda asja vaadata koos riigihangete korra muutmisega. Näiteks praeguse riigihankeseaduse järgi võiks tõesti tekkida selline probleem, et Keskerakond korraldab riigihanke valmiskampaania tegemiseks ja hanke võidab reklaamifirma, kes seni tegi kampaaniat Reformierakonnale. Minu arvates on selge, et tegelikult peaks hanke puhul arvesse võtma ka senist koostööd erakonnaga, kogemust ja pakkumuse sisu, mitte ainult hinda.

Nii et veel kord: idee pole halb, kuid praeguse riigihankeseaduse puhul tekitaks selle järgimine probleeme. Teemat tuleks käsitleda tervikuna riigihanke korralduse muutmisega.

Tagasi üles