/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Valitsusel tuleb lähiajal otsustada, kas soodustada võõrtööliste tulekut riiki ning kaotada ära seda piirav sisserände kvoot või jätkata rangete piirangutega, ehkki teatud valdkondades on töökätest puudus. Postimees uuris, kui kaugelt ja miks on viimase kümne aasta jooksul Eestisse üleüldse elama kolitud.
Mullu pikendas ning väljastas politsei- ja piirivalveamet (PPA) rekordiliselt üle 13 000 elamisloa kolmandate riikide kodanikele, kes valdavalt on Eestisse reisinud tööle, õppima või pere juurde. Kui näiteks mullu otsustati tähtajaline elamisluba väljastada 6702 välismaalasele, siis tunamullu oli see arv 4928.
Ametkonnad ei oska öelda, kui palju sisserändajaid lõpuks Eestisse püsivalt jääb, kuid sellist analüüsi siseministeeriumis koostatakse.
Kui kümme aastat tagasi kolis Eestisse aastas ligi 500 ukrainlast, siis viimastel aastatel hakkab see arv 2000 lähedale jõudma. Elamisloa taotlejate hulk suurenes hüppeliselt Ukraina kriisi ajal – 2014. aastal sai tähtajalise elamisloa 1087 inimest, aasta varem 675. Statistikaameti andmeil kasvabki Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – mullu saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui lahkus.
«Ukraina kogukond on Eestis kogu aeg suur olnud ning keeruliste olude tõttu riigis on loomulik, et tööd ja õppimise võimalusi otsitakse riigist, kus kogukond ja paljudel ka pere juba ees,» nentis siseministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.
Soov saada püsiasukaks
Mullu ja tunamullu oli tähtajalise elamisloa saanud ukrainlaste hulk suurem isegi Venemaa kodanike arvust, ehkki kümne aasta jooksul on kokku kõige rohkem tähtajalisi elamislube väljastatud viimastele.
Kui ukrainlased tulevad siia valdavalt tööle, siis Venemaa kodanikud pererände pärast. «Arvestades siinset ajaloolist vene kogukonda, on neil tõenäolisemalt ka kõige suuremad perekondlikud sidemed Venemaal elavate inimestega,» ütles Sisekaitseakadeemia rändeteadur Helina Maasing. «Kui vaadata, kuhu Eesti elamisloa saanud Venemaa kodanikud on elama siirdunud, siis Harjumaa järel on kohe Ida-Virumaa,» lisas ta ning tõi välja, et umbes 40 protsenti neist on abiellunud Euroopa Liidu kodanikuga.
Mullu sai tähtajalise elamisloa 1696 Venemaa kodanikku, mis on samuti rekordiline hulk. Samal ajal elamisluba pikendada soovinud venelaste hulk hoopis vähenes.
«Hüpe on tingitud sellest, et elamisloa pikendamise asemel on taotletud uut elamisluba püsivalt Eestisse asumiseks,» selgitas siseministeeriumi pressiesindaja Rammus, kelle sõnul on Vene kodanike huvi Eesti elamisloa vastu püsinud aastaid pigem stabiilsena.
Uut elamisluba püsivalt Eestisse asumiseks saavad siin vähemalt kolm aastat elanud välismaalased taotleda eelmisest aastast. Selle eesmärk on soodustada kohanenud inimeste siiajäämist. Pikaajalise elaniku elamisluba eeldab aga näiteks viit aastat. Uue elamisloa pärast on ilmselt vähenenud ka vana elamisloa pikendamine.
Näiteks mullu anti selline elamisluba 146 ukrainlasele, kes on siin vähemalt kolm aastat töötanud. Nüüd saavad ukrainlased tööd vahetada ja Eesti riik ei aja enam näpuga järge, kas palgakriteerium on täidetud.
See elamisluba sai hoobilt populaarseks – taotlejateks mullu veel halli passi omanikud (1029), venelased (487), indialased (54) ja nigeerlased (36). Kokku said Eestisse elama asumise eesmärgil elamisloa 1968 inimest, nende seas veel näiteks 23 ameeriklast, 12 egiptlast, 18 grusiini ja sama palju hiinlasi. Tänavu esimese poolaastaga on selliste taotlejate koguhulk juba 1269.
Kümne aastaga on üllatuslikult Nigeeriast saanud riik, mille kodanikud on ühed aktiivsemad Eesti elamisloa taotlejad. Kui 2007. aastal väljastati nigeerlastele kolm elamisluba, siis mullu 200. Nigeeriast tullakse siinsetesse ülikoolidesse õppima. Veel on Eesti kõrgkoolid populaarsed näiteks grusiinide, hiinlaste ja türklaste seas.
«India, Bangladeshi ja Nigeeria kodanike arv on tõusnud valdavalt tänu õpperändele. Ka nende puhul kehtib reegel, et kus on kogukond ette tekkinud, sinna tuleb lihtsamalt teisi juurde,» lisas Rammus.
Eestlasedki liikuv rahvas
Kümne aasta jooksul on kaks inimest Eestisse kolinud ka näiteks Põhja-Koreast, sama palju Laosest ja Madagaskarilt. Kümme inimest on siia tulnud Kuubalt, 231 Lõuna-Koreast, 40 Indoneesiast ja neli Uruguayst.
«Kui aastas saab elamisloa umbes 6000 kolmanda riigi kodanikku, siis see on umbes 0,46 protsenti kogu rahvastikust. Isegi kui arvata juurde Euroopa Liidu kodanikud, jääb ränne umbes protsendi juurde,» kommenteeris Maasing, et tegelikult on arvud väikesed.
Kokku rändas statistikaameti andmetel Eestisse mullu 14 822 inimest, siit välja aga 13 792. See tähendab, et sisseränne ületas teist aastat väljarännet. Enamik välja- ja sissekolijatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas. Seetõttu oli Eesti kodanike rändesaldo mullu 2000 inimesega miinuses. Eestlased rändavad eelkõige Soome ja Eesti vahet.