Savisaare nimekiri alustas kukkumisega

Edgar Savisaar. Foto: Erik Prozes

​Eile ametlikult nime saanud Savisaare Valimisliit on Tallinnas mõne nädalaga kaotanud kolmandiku oma algsest toetusest, ent püsib endiselt koalitsioonikursil Keskerakonnaga.

Kantar Emori värsked toetusarvud näitavad, et kui juuli lõpus oleks Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare juhitavale valimisliidule oma hääle andnud 19,5 protsenti Tallinna valijatest, siis augustis üksnes 11,8 protsenti. Lahkunud toetajad on suuremalt jaolt Keskerakonna põlisvalijad, kes asunud – vähemasti praegu – taas koduerakonna leeri.

Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul tegi Savisaar augustis küll tugeva välireklaamikampaania Lasnamäel, ent toetuse languse põhjustas kohtuprotsessiga kaasnenud meediakajastus. «See näitas Savisaart suhteliselt negatiivses valguses,» märkis analüütik.

Kajastuse mõju ei maksa alahinnata, sest mäletatavasti tabas samasugune häältekadu Keskerakonda ka 2015. aasta septembris, kui prokuratuur Savisaarele, Keskerakonnale ja ettevõtjatele kahtlustuse esitas. Toona taastus Keskerakonna valijate hulk endisele tasemele alles detsembriks.

Üksteisega flirtivail Savisaare Valimisliidul ja Keskerakonnal on praegu pealinnas kahe peale kokku 43,2 protsendi valijate toetus, mis on juuliga võrreldes pisut kukkunud.

Voogi sõnul kõnelevad kõik märgid sellest, et valijaskond on pealinnas äärmiselt kõikuv. «See näitab suurt segadust valijate peas – endine kindel valik on muutunud ebamäärasemaks. Mingil hetkel eelistatakse üht varianti, teisel teist,» kirjeldas ta.

Lõplik tulemus hakkab tõenäoliselt sõltuma Savisaare Valimisliidu nimekirjast, mis tuleb 5. septembriks avalikuks teha. Võtmeküsimuseks saab, kas Savisaarest ja Olga Ivanovast üle jäävas kuues Tallinna valimisringkonnas suudetakse välja panna kandidaadid, keda Savisaare toetaja on nõus valima.

«Kui seal on täitsa tundmatud isikud, siis peab Savisaar oma meediakampaanias neid väga jõuliselt toetama ja ütlema, et selle isiku toetamine tähendab ka tema toetamist,» pakkus Voog. Midagi üllatuslikku selles poleks, sest sama võtet on Savisaar juba kasutanud Maardu valijate innustamiseks, kus valimisliit samuti välja läheb.

Kui Savisaar tajub, et tuntud nimede puudumine võib valimisliidule komistuskiviks kujuneda, võib ta 5. septembrini jääva paari nädala jooksul üritada mõne teise valimisliidu või Keskerakonnaga kokku mängida.

«Teine võimalus on see, et paljudel juhtudel ei pruugigi Keskerakonna endised valijad valima minna, kuna see tehakse neile nii keeruliseks, et nad ei oska valikut teha,» rääkis Voog.

Niisiis hakkab pealinnas tekkima sogane poliitvesi, mis võib avada uusi võimalusi teistele erakondadele, kelle reiting püsib seni muutumatu. Voogi sõnul on suurimad võimalused Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE), kui nad suudavad Tallinna venekeelse valija enda juurde meelitada.

Ka Reformierakonnal on Tallinnas soodus seis. 2013. aasta kohalikel valimistel oli valimisaktiivsus pealinnas 58 protsenti. Tänavu on Keskerakonna lõhenemise järel märke sellest, et valimisaktiivsus tuleb madalam. Voogi sõnul on see omakorda vesi oravapartei veskile, kellel on madalast valimisaktiivsusest Tallinnas ainult võita. «Reformierakonna enda valijad on suhteliselt truud, nad on ikka alati valima läinud.»

Mujal Eestis ei ole võrreldes juulikuuga erakondade toetuses suuri muutusi toimunud, kuid täheldada võib EKRE ja valimisliitude toetuse kasvamist.

Suurim tõus on rahvuskonservatiive tabanud Tartus. Kunagine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) 21-protsendiline toetus on seal skandaalide ja lahkumiste järel kahanenud 1,7-protsendiliseks. Juunis lahkus erakonnast IRLi Tartu linnapeakandidaat Margus Tsahkna, kes tõi eelmistel kohalikel valimistel 3260 häält – ligi 39 protsenti IRLile antud häältest. Sel korral ta valimistel ei osale.

IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson nentis Tartu Postimehele, et sealsetel valijatel on erakonna kohalikule poliitikale vähe ette heita, kuid need tulemused peegeldavad vahepealseid üleriigilisi turbulentse, kuhu erakond on valikute tõttu sattunud. Paljud hääled ongi läinud EKRE-le, kes naudib Tartus ligi 14 protsendi valijate toetust.

Kõrge 8,5-protsendiline toetus on EKRE-l ka Tallinnas, ent Kantar Emori uuringujuhi Voogi sõnul saab olema keeruline seda valimistel realiseerida. «Tallinna linnapeakandidaat on Martin Helme, kes kandideerib Mustamäel. Teistes ringkondades on EKRE-l väga raske seda kaheksat protsenti realiseerida, kui nad seal pakuvad täiesti tundmatuid isikuid,» ennustas analüütik.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloog Tõnis Saarts ütles erakondade augustikuu toetusarve kommenteerides, et põletavaim küsimus on IRLi lähiaja saatus.

«Kui IRLi toetus jääb alla viie protsendi ka edasistel kuudel ning neil ei õnnestu Tallinnas volikokku pääseda – praeguste küsitlustulemuste kohaselt on see isegi tõenäoline stsenaarium –, siis on vaid aja küsimus, kui erakond hakkab lagunema ning prominentsemad liikmed jooksevad teistesse paremerakondadesse laiali,» märkis ta BNSile. «Sel juhul me IRLi enam elujõulise parteina 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerimas ei näe.»