Uuring: Eesti inimeste palgasoovi ja tegelikkuse vahe on ligi 400 eurot

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rahakoti sisu ei pruugi töötegijat rõõmustada ka pärast palgapäeva.

FOTO: SCANPIX

Vanasõna ütleb, et esimesest tuhandest ära piisab, edaspidi jääb palgast alati puudu. Värskest uuringust selgub, et paljude Eesti inimeste tegelik sissetulek ei küüni isegi esimese tuhandeni, palgasoov on aga märksa suurem.

CV-online'i uuringus osalenud vastajate keskmine netopalk oli 741 eurot (914 eurot bruto - toim), kusjuures naiste keskmine sissetulek oli meeste omast märksa väiksem. Naised teenisid keskmiselt 719 eurot (885 eurot) ja mehed 826 eurot (1024 eurot).

Tegelikult sooviksid inimesed teenida aga peaaegu 400 eurot enam ehk 1180 eurot (brutopalk 1483 eurot). Kuigi mehed teenivad rohkem kui naised, on ka nende palgaootus kõrgem, olles 1352 (1706) eurot naiste 1129 (1417) euro vastu.

Millega töötajaid motiveerida

Uuringus osalejatel paluti märkida üks kuni kolm neile olulist ettevõtte pakutavat soodustust, mis töötajaid enim motiveeriks. Kõige olulisemaks peeti paindlikku tööaega (63%) ja keskmisest kõrgemat palka (55%). Muu hulgas soovisid vastajad, et tööandjad hakkaksid hüvitama teist ja kolmandat haiguspäeva ning töötajal oleks võimalik koer kaasa võtta.

«Ma ei pea neid üldse soodustusteks. Kui olla tööle pühendunud, siis vajaksin ennekõike võimalust töötada pingevabalt, hästi tasustatult,» arvas üks vastanutest. Tema sõnul motiveerib inimest kõige enam see, kui tööandja loob üha paremad töötingimusi. «Töötingimus ei tähenda läikivat lauda, vaid töörõõmu,» lisas ta. Vastaja sõnul peab töötaja tundma, et tema panus on väga valik ja tema tööst midagi sõltub. «Selle surm on absoluutne, kindel ja muutumatu töötasu,» oli tema hinnang.

Ühe vastaja sõnul on kõik valikvastustena pakutud variandid elementaarsed ja peaksid kaasnema iga ametiga.

«Kuigi ka palk/lisatasu on oluline, siis ootaks juhilt eelkõige avatud kommunikatsiooni – töötajatega olulistes muudatustes läbirääkimist, mitteautoritaarset juhtimisstiili, ausust ja läbipaistvust. Soovi ka ise töötaja arenguvõimalustesse panustada. Samuti on väga oluline ettevõtte sisekliima, inimestevaheline läbisaamine ning inimlikud töötingimused,» märkis üks vastajatest.

Vähesed teevad õiget tööd

Vaid iga kümnes vastaja ütles, et teeb oma ootustele vastavat tööd ja 30 protsenti uskus, et sellise ameti leidmine tal õnnestub. Samas polnud enamik vastajatest (60%) kindel, et neil õnnestub leida töö, mis vastab nende ootustele.

Kuigi välismaal töötamine on ahvatlev, oldi kõige enam huvitatud Eestis erialase töö tegemisest (78% vastajatest).

Peaaegu pool vastajatest kasutas võimalust anda ettevõtetele soovitusi, kuidas olla atraktiivsem tööandja. Vastustest selgus, et inimesed tahavad saada tööle vastavat tasu, ettevõtte pakutav kompensatsioonipakett peaks olema mitmekesine ja töötajate soove arvestav, töö paindlik ning arenguvõimalusi pakkuv, juhid uuendusmeelsed ning töötajaid ausalt ja võrdselt kohtlevad.

Uuringus osales 976 vastajat, kellest 2/3 moodustasid naised. Vastajate keskmine vanus oli 39 eluaastat. Poolel vastajatel oli kõrgharidus, 22%-l keskharidus ja 18%-l kutseharidus.

Enamik vastajaid (709 vastajat) uuringule vastamise hetkel töötas ning 257 vastajat ei töötanud. Üheksa protsenti vastajatest õppis ja töötas samaaegselt ning kuus protsenti vastajatest õppis ilma sel ajal töötamata.

Tagasi üles