Proviisorite ja apteekrite ühendused süüdistavad Samostit kallutatuses
24. august 2017, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite Liit süüdistavad rahvusringhäälingu uudisteportaali juhti Anvar Samosti kallutatuses ning ühe apteegiketi huvide eest seismises, Samosti sõnul aga on etteheited laimu elementidega katse ajakirjandust survestada.
Rahvusringhäälingu eetikanõunikule saadetud avalikus kirjas pealkirjaga «Kas Anvar Samost on apteegikettide poolt äraostetud?», teatasid Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite Liit, et avaldavad nördimust ERRi rahvusringhäälingu uudisteportaali juhti Anvar Samosti käitumise üle.
Kirja on allkirjastanud Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas ja Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esimees Ülle Rebane, kes iseloomustavad Samosti käitumist «kummaliselt kallutatuks». Ühenduste hinnangul väljendub see «apteegi omandipiiranguid puudutavates artiklites ja raadiosaadetes».
«Vägisi jääb mulje, et Samost ei tööta mitte ERRis, vaid hoopis Tamro apteegiketi pressiesindajana. Kas selline käitumine sobib ühele riigimeedia juhtivale ajakirjanikule?» seisab avalikus kirjas.
Kirjas väidetakse, et viimastel nädalatel on ajakirjanduses toimunud järjepidevad rünnakud proviisoriapteekide süsteemi vastu ning Samostit süüdistatakse selles, et ta «isiklikult näeb kõvasti vaeva, et seda teemat üleval hoida proviisoreid süüdistades ning alavääristades».
«Miskipärast jätab Samost rääkimata, et apteekidele proviisorite omandi nõude toonud ravimiseaduse muudatusi kaaluti Riigikogus ja Sotsiaalministeeriumis väga põhjalikult ja nende kasuks otsustati patsientide kaitse eesmärgil, kuna alates 90ndate keskelt on Eesti apteegid üha rohkem kommertsialiseerunud, tervishoiupõhimõtted on tahaplaanile jäänud,» seisab pöördumises.
Samost: tegemist on laimu elementidega tekstiga
«Tegemist on laimu elementidega tekstiga, mille ilmselge eesmärk on survestada ajakirjanikke käsitlema teatud teemat ühe osapoole kitsaste huvide kohaselt,» ütles Samost kommentaariks avalikule kirjale. Samost märkis, et temale isiklikult seda pöördumist saadetud ei ole.
Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul ei sisalda Eesti Proviisorite koja ja Eesti Apteekrite liidu pöördumine konkreetseid näiteid ajakirjaniku kallutatuse kohta. « Teie avalik kiri sisaldab vaid üldist kriitikat, millele pole võimalik sisuliselt vastata. Sellise üldsõnalise kriitika põhjal ei ole mingit alust väiteks, et ajakirjanik on kellegi poolt ära ostetud,» lausus Tammerk.
Ühtlasi küsitakse pöördumises, miks Samost ei räägi avalikkusele, et proviisoriapteekide süsteem kehtib näiteks ka Prantsusmaal, Austrias, Ungaris,aga ka meie mudelriikides Soomes ja Saksamaal ja et tänavu juunis kehtestas ka Ida-Euroopa suurim riik Poola proviisori omandinõude apteekides.
«Samostit ei huvita, et Tamro emafirma Phoenix pole miskipärast ähvardanud oma kodumaad Saksamaad nõuete esitamisega, kus apteeki saab pidada üksnes proviisor. Ida-Euroopa «lihtsameelsetega» käivad Tamrol sellised meetodid aga küll. On selge, et apteegiärimehed kardavad turuosa ja tulusid kaotada, mitte ei muretse patsientide tervise pärast,» seisab pöördumises.
Ühendused kirjutavad ka sellest, et Eesti apteegituru suurtegijad Tamro ja Magnum proovisid apteekide omandipiiranguid vaidlustada Euroopa Komisjonis, kus nende kaebus sel kevadel aga tagasi lükati. «Põhjus on väga lihtne: proviisoriapteekide süsteem on ennast Euroopas igati õigustanud ja kaitseb patsientide huve. Ei usu, et selle info kättesaamine käib Anvar Samostil üle jõu, pigem on tegemist info valikulise edastamisega,» seisab kirjas.
«Loomulikult peavad olema Eestis investeeringud kaitstud, kuid proviisorid ei soovigi ju hulgifirmadele kuuluvaid apteeke tasuta saada. Oleme valmis maksma õiglast hinda, kuid ükski hulgifirma pole soovinud apteeke müüa, hoolimata proviisorite korduvast huvist. Peale selle andis ju riik 5 aastase üleminekuperioodi, et ärimehed saaksid tehtud investeeringud tagasi teenida,» seisab kirjas.