Riigi toetus on praegu suunatud pigem endaga hästi hakkama saavatele inimestele, samas kui suureneb nende vaeste perede arv, kel eluasemeturule asja pole, tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Jüri Kõre statistikakonverentsil.
Kuigi varasemaga võrreldes on eestlaste elamistingimused tunduvalt paranenud, pole vajadustele vastav eluase paraku kõigile ühtviisi kättesaadav, sedastas Kõre oma ettekandes Eesti elanike elamistingimustest.
«Järjest suureneb nende noorte perede arv, kellel eluasemeturule asja pole. Põhjuseks võib olla eluasemeturu ja tööturu mittevastavus - korterid on liiga kallid ja palgad liiga väikesed.»
Jüri Kõre arvates peaks riik rohkem panustama noorte ja lastega perede toimetuleku toetamisele, sest praegusest toetussüsteemist võidavad eelkõige endaga hästi hakkamasaavad pered. «Toetus kasinamate sotsiaalsete oskustega inimestele peaks kindlasti olema suurem ja tõhusam,» tõdes Jüri Kõre.
Kõre tõi välja, et Eesti elanikud on saavutanud juba maksimumi eluasemelaenude võtmisega – iga neljas leibkond on laenu võtnud, osa on selle maksmisega juba ka raskustes. «Pankade laenupoliitika oli väga agressiivne ja on märke, et muutub selliseks tagasi,» sõnas Kõre.
Ta märkis ka seda, et tegelikult ei ole teadlased jõudnud piisavalt analüüsida eluasemelaenu mõju teistele demograafilistele protsessidele.
1990. aastatel toimunud eluasemereform muutis Eesti elamupoliitikat radikaalselt ning erastamise käigus käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. «Eluruumide erastamine 1994-2002 oli kindlalt elanike enamuse huvides. 80 protsenti tallinlastest erastas sel ajal oma eluruumid soodsalt, vaid juriidiliste toimingute kuluga,» ütles Kõre.
Täna ja homme Tallinnas rahvusraamatukogus toimuv konverents «Kas Eesti rahvas jääb püsima?» keskendub Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.