Eetikanõunik taunib arvamusartikli muutmist ERRi uudisteportaalis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

ERRi uudistetoimetus uues hoones.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk taunis ERRi uudisteportaali tehtud muudatusi ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare kirjutatud arvamusartiklile.

Tammerk kirjutab enda antud hinnangus pealkirjaga «Autori selja taga», et kui inimene saadab meediaväljaandele kaastöö ja toimetus seda avaldamiskõlblikuks peab, on autoril alust eeldada, et see enam-vähem sellisel kujul ka ilmub. Kui toimetus aga kaastöösse suuremaid muudatusi kavatseb teha, on hea tava see autoriga läbi rääkida.

«ERRi veebitoimetusel jäi see aga tegemata, kui avaldati ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare meediakriitiline kaastöö, mida oli põhjalike omapoolsete kommentaaridega täiendatud. Mart Raudsaar avaldas sellise pretsedenditu avaldamisviisi üle hämmeldust, minu arvates põhjusega,» leidis Tammerk.

Ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar kirjutas oma artikli reaktsioonina ERRi uudisteportaalis 22.08 ilmunud artiklile «Meediaõppejõud: Postimehe koostöö kinnisvaraportaaliga on sisuturundus».

Raudsaare 25. augustil avaldatud arvamusartikkel «Iga kinnisvaralugu pole veel sisuturundus» sisaldas vastuväiteid ERRi artiklile ja suhtus mõistvalt ajalehe Postimees koostöösse kinnisvaraportaaliga, mis kuulub lehega samasse kontserni.

Eetikanõunik märkis, et ERRi uudisteportaal küll avaldas ERRi kohta kriitikat sisaldanud arvamusloo, aga mitte ainult. «Kogu artiklit oli toimetus põhjalikult kommenteerinud, pikemaltki kui algne lugu. Toimetuse kriitilised kommentaarid algasid juba Mart Raudsaare artikli pealkirjast,» tõdes ta.

ERRi veebiuudiste peatoimetaja Anvar Samosti sõnul otsustas toimetus avaldada artikli kommenteeritud kujul, kuna ühelt poolt sooviti ajalehtede liidu tegevdirektori seisukohad avaldada, kuid teisalt ei tahetud, et kõlama jääksid toimetuse meelest eksitavad väited. Toimetuse arvates võiks kommentaare nimetada faktikontrolliks. Jõuti seisukohale, et kõige otstarbekam on avaldada viited toimetuse meelest eksitavatele väidetele kohe Mart Raudsaare loo juures, mitte eraldi uue ERRi artiklina. Varem sellist praktikat rakendatud pole.

Mart Raudsaart kui kaastöö autorit planeeritud lisandustest artiklile toimetus ei informeerinud.

«Ajakirjanduseetika seisukohalt oleks minu hinnangul olnud vajalik nii põhjalike täienduste puhul võtta ühendust artikli autoriga. See põhimõte on kirjas ajakirjanduseetika koodeksi punktis 4.12, mis viitab vajadusele rääkida avaldamise konteksti muutmine autoriga läbi,» hindas Tammerk.

Tammerk rõhutas, et toimetustel on alati võimalus jätta laekunud kaastöö avaldamata, kui seda liigselt eksitavaks peetakse. Teine variant on paluda autorilt täpsustusi või muudatusi. «Praegu pole artiklist kivi kivi peale jäetud,» märkis ta.

«Delikaatsemaks muudab juhtumi asjaolu, et ajalehtede liidu tegevdirektori artikli näol on tegemist meediakriitilise looga ERRi uudisteportaali kohta. Kriitilise artikli nii põhjalik toimetusepoolne läbikirjutamine mõjub kriitika mahategemisena jõupositsioonilt. Toimetus ei anna lugejale võimalust ise Mart Raudsaare loo üle otsustada, vaid lisab kohe, alates pealkirjast, oma kriitilised hinnangud,» leidis Tammerk.

Mart Raudsaare artikli juures on korrektselt toodud ametinimetus: ajalehtede liidu tegevdirektor. Tema kaastööd saab Tammerki arvates vaadelda kui tööstusharu esindaja seisukohta uute ärimudelite kaitsmisel ja selgitamisel, millega omakorda saab debateerida. Tammerk tõdeb, et nagunii käib meediaringkondades suur arutelu sisuturunduse piiride ja uute reklaamiviiside üle. Nii rahvusvahelises meediaombudsmanide organisatsioonis kui Euroopa pressinõukogudes on aktiivsed debatid selle üle, kuidas piiritleda uusi reklaamimudeleid nii, et ajakirjanduse sõltumatus ei kannataks, aga meedia majanduslikult toime tuleks.

«Toimetuse selgitus, et kommentaare võib võtta kui faktikontrolli Mart Raudsaare väidetele, ei ole eriti asjakohane. Tegemist ei ole faktikontrolli, vaid pigem arvamuskontrolliga. Toimetuse kommentaarid käivad enamjaolt tõlgenduste ja hinnangute kohta, lisaks on need esitatud subjektiivses, arvamusloole omases stiilis. Näiteks «Ajalehtede liit võiks olla tänulik nii hea õppematerjali eest», «See on klassikaline demagoogiavõte, millega püütakse pisendada antud juhtumit»,» taunis Tammerk.

Samas nentis Tammerk, et sisu poolest on ta mitme ERRi veebitoimetuse kommentaariga nõus.

Ennekõike sellega, et ERRi lugu keskendus konkreetsele Postimehe rubriigile Kodustiil, mitte ei laienenud kogu ajalehele, nagu Mart Raudsaar oma artiklis ERRi loole eksitavalt ette heidab.

Samuti on Tammerki hinnangul igati asjakohane näiteks ERRi kommentaar kinnisvaraportaali erinevuse kohta ajakirjandusest. «Tõepoolest ei saa kinnisvaraportaali KV.EE võrrelda näiteks saadete tutvustamisega. KV.EE ei ole meediatoode ega meediakanal, nagu Mart Raudsaar seose loob, vaid kinnisvara müügiplats internetis,» nentis ta.

Ent need selgitused ja täiendused võinuks ERRi eetikanõuniku arvates avaldada eraldi arvamusloona (koos autori nimega). «See võtnuks ära tõlgendusvõimaluse, et ERR justkui surub kriitika kohe alla, pannes ajalehtede liidu tegevdirektori arvamusartikli joonealuste kommentaaridega negatiivsesse konteksti,» leidis ta.

Kokkuvõttena leidis ERRi ajakirjanduseetika nõunik, et Mart Raudsaare artikli teksti toimetus muutnud ei ole, küll aga on lisanud kommentaarid sellisel viisil, mis tema hinnangul ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga. Välisautori kaastöö puhul tuleks autorit informeerida, kui toimetus soovib tema artikli avaldada täiendatud kujul. Autor saaks mõnd oma seisukohta täpsustada või faktivea parandada, selleks pole vaja toimetuse poolt teksti sisse lisatud kommentaare.

«Toimetus nõustub, et edaspidi tuleb sellistel puhkudel rääkida autoriga läbi. Kui täiendusi lisada, peaks nende stiil olema neutraalsem,» lisas ta.

Tagasi üles