Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pealesunnitud šokiteraapia

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Teeme kokkuvõtte, millist mõju on avaldanud suitsupakkide pilthoiatused.
  • Näitleja Ene Järvis leiab, et hingerahu on tähtsam, kui piltidelt saadav stress.
  • Minister Ossinovski kinnitab, et on suitsetamisest loobunud.
FOTO: Mihkel Maripuu

Võikad pildid ilmusid Eestis müüdavatele tubakatoodetele mullu mais seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL jõustumisega. On aeg teha esimesi kokkuvõtteid, kas õõvastavad pildid ja stseenid, mida söandaksid oma filmides kasutada ehk vaid kõige räigemate õudusfilmide loojad, on oma eesmärgi – peletada inimesi pakkide sisust eemale – täitnud.

Pikki aastaid suitsetanud näitlejanna Ene Järvis pole oma sõltuvuse üle kaugeltki uhke, kuid ikka kuulub neetud sigaretisuits lahutamatu osana tema ellu. Suitsetajal on suitsupakk enamasti laual, ja kui veel mullu kevadel võis sealt lisaks hoiatusele, mida kõike suitsetamine endaga kaasa toob, saada teavet sigarettide nikotiini-, tõrva- ja tahmasisalduse kohta, siis nüüd on sinna trükitud ähvardusi surmahaigustega, mida enamasti illustreerib äärmiselt võigas pilt.

Mittesuitsetajad ehk ei teagi, et tihti on neil kujutatud surevaid inimesi, detailseid lähivaateid haigusest puretud siseorganitest, ja ilmselt üheks leebemaks pildiks võib pidada üksikut valgetel linadel lebavat meest, kes on üksi jäänud suitsetamisest tingitud impotentsuse tõttu.

Mõnel pildil kujutletav on aga arusaadav vaid oma ala spetsialistidele. Näiteks teksti «Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma» on peetud vajalikuks illustreerida rindkere röntgeniülesvõttega, millest üks osa tume, teine hele. Arstikeskuse Qvalitas peaarsti Toomas Põllu hinnangul on pildil kopsukoe hävimine atelektaasidega, sama hoiatustekst on kõrvuti jäädvustustega kõrivähist ning üllatusena kurtusest ehk kahheksiast.

Olen kodus väga rõvedad pildid pakilt ära rebinud. Tänagi hommikul tegin seda, sest pildil kujutati avatud suud mädapunnide ja katkiste hammastega.

Teksti «Suits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja vesiniktsüaniidhapet» «kaunistavad» fotod keelevähist, suu ja igemete kroonilisest põletikust ning juhitaval hingamisel olemisest.

Nii ongi Ene Järvis – et oma vaimu vähem traumeerida ja tuju rikkuda – leiutanud omapärase viisi, kuidas pealesunnitud šokiteraapiast pääseda: «Olen kodus väga rõvedad pildid pakilt ära rebinud. Tänagi hommikul tegin seda, sest pildil kujutati avatud suud mädapunnide ja katkiste hammastega, hästi veripunane oli kõik ja see tõesti häiris mind. Ma ei tahtnud seda vahtida.»

Poes Järvis pakkide illustratsioonidele tähelepanu ei pööra, sest teab, rebimistehnikat saab nende silma alt kaotamiseks alati kasutada.

Hirmutamine ongi eesmärk

Muide, et suitsetajat jätkuvalt üllatada, muudetakse aeg-ajalt pakkidele trükitud tekste ning vahetatakse pilte. Kokku on 14 pildist koosnevaid seeriaid kolm, ja mida aeg edasi, seda ebaesteetilisemaks on pilthoiatused muutunud.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul on pildikogud kehtestanud Euroopa Komisjon ning need on valitud põhjaliku uurimuse tulemusena, milles testiti piltide mõju eri vanuserühmade ja rahvuste hulgas ning valiti välja kõige mõjusamad.

Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut lähtuvad oma töös 2014. aastal üllitatud «Tubakapoliitika rohelisest raamatust», kus on otse öeldud: «Hirmu tekitavad ja tugevaid emotsioone esilekutsuvad kujutised on efektiivseim viis tarbijate harimiseks tubakast tingitud terviseriskidest.» Seega peetakse just hirmutamist parimaks vahendiks suitsetamisest võõrutamisel või lootes, et sellega ei alustata.

Huvitav on märkida, et ega piltide mõju tubakatoodete pikaajalisele või potentsiaalsetele tarbijatele meil põhjalikult uuritud olegi. Kärt Sõber kinnitab, et pilthoiatuste mõju suitsetamise levimuse muutumisele pole võimalik otseselt mõõta ja tõenäoliselt avaldub hoiatuste mõju pikema aja vältel. Ainsa Euroopa Liidu liikmena teostati siiski uuring enne pilthoiatustele üleminekut Ühendkuningriigis. Leiti, et räiged pildid siiski vähendavad suitsetamise levimust. Lausa pool protsenti.

Kõige enam mõjutab hind

Ent kõige veenvam viis saamaks teada, kuidas on enam kui aasta pilthoiatustega suitsupakid tarbija harjumusi mõjutanud, on küsida seda otse müüjatelt.

R-Kioski tootejuht Teet Mutli teab, et piltide mõju pole Eestis analüüsitud, küll aga on seda teinud meie naabrid. Faktiliselt on tõestatud, et need ei avalda tarbimisele mingit mõju. «Legaalse turu tarbimist mõjutab eelkõige aktsiisi korrigeerimine ehk hinnatõus ning nähtavuse piiramine.» Mutli sõnul on rõvedad pildid ostjatele vaat et nähtamatud – neist ei tehta väljagi.

Rimi kaupluseketi sisekommunikatsiooni spetsialist Monika Kaljusaar teatab, et nende poodide kogemusel on tubakatoodete müük vähenenud mitte pilthoiatuste kasutuselevõtu tõttu, vaid samuti aktsiisitõusust tulenevalt, ning suurima languse on teinud odavamasse hinnaklassi kuuluvate suitsude läbimüük. «Siin võib oma rolli mängida ka piirikaubandus,» märgib ta. «Samuti on populaarsust kogumas e-sigaretid, eri uuringute kohaselt moodustavad need 10–15 protsenti turust.»

Siiski, tunnistab Kaljusaar, oli pilthoiatuste mõju tuntav uue kujundusega sigaretipakkide müügile tulemise ajal. Siis küsiti isegi kas paki vahetust või mõni klient suisa loobus ostmast, kuigi see oli pigem erand.

Võib arvata, et paljud suitsetajad on avastanud enda jaoks portsigarid ehk sigaretikarbid, kuid Marek Žugov internetipoest Top24 kinnitab, et nende müügi kasv pole tähelepanuväärne ja et pigem tuleneb see poekülastajate arvu kasvust, mitte õudsetest piltidest.

Peaaegu mõttetud pildid

Staažikas suitsetaja Ene Järvis peab pilthoiatuste trükkimist täiesti mõttetuks. «Just eile panin poes tähele: minu selja taga seisis naine lapsega ja ema ütles lapsele, kui suitsupakid letile pandi, et palun ära vaata neid pilte. Jah, lapsi saab nendega ehk hirmutada, aga kes on otsustanud suitsetamisega riskida, teab, et elu on elatud ja ükskord tuleb ikka millessegi surra. Millesse, pole vahet, see teadmine mind enam ei päästa. Palju tähtsam on hingerahu, et teen, mis tahan. Hingerahu mõjub palju paremini kui piltidelt saadav pidev stress. See on kolliga hirmutamine, ja mind ei maksa enam hirmutada.»

Seitseteist aastat kirglikult suitsu kimunud, kuid viie aasta eest päevapealt suitsetamise maha jätnud laulja Lauri Liiv tunnistab, et kui teadnuks, et mahajätmine selliseid piinu valmistab, poleks ta seda ette võtnudki. «Aga siis oli protsess juba käimas, arst ütles, et poolteist kuud on möödas ja poolteist pidage veel vastu, siis läheb kergemaks. Nii oligi,» meenutab Liiv. Teda painas tunne, justkui oleks vererõhk pidevalt laes (ehkki nii polnud), lisandusid ärevushäired, päevast päeva kestev halb tuju ning olulise põhjuseta ägestumine. Ainult mõnel üksikul peol on ette tulnud, et Liiv tuttavatelt ühe suitsu pommib – ise ostmisest on ta loobunud.

Loomulikult on endine ahelsuitsetaja märganud õõvastavaid pilte, ja ta on – nagu Ene Järviski – sügavalt veendunud nende mõttetuses. «Sa võid sinna ükskõik mida peale joonistada, suitsetaja läheb ostab paki ikkagi. Hindki võib tõusta, aga suitsetaja ostab ikkagi, jätab kas või piima ostmata,» väidab ta. «Toimida võivad pildid vaid neile, kes veel pole suitsetama hakanud. Noort põlvkonda vaadates on suitsetamist palju vähem kui omal ajal. Tundub, et sihiteadlik kampaania on ikkagi kuhugi viinud, kuid riigi poolt on tegemist silmakirjalikkusega. Ühelt poolt võitleme suitsetamise vastu, teiselt poolt tõstame aktsiisi, teades, et suitsetajad nagunii kuhugi ei kao. Aus oleks, kui riik üritaks tubakatööstust sootuks hävitada. Aga seda ju ei tehta. Ja täiskasvanud inimesele peab tegelikult valikuvabadus jääma – pidev survestamine, nagu viimasel ajal on läinud ka alkoholipoliitikaga, ei vii kuhugi.»

Piltidel (vasakult) keelevähk, suu ja igemete krooniline põletik ja juhitaval hingamisel olemine. | FOTO: Tubakapoliitika roheline raamat (Sotsiaalministeerium 2014)

Kommentaar

Milline on pilthoiatuste kasutamise tulemus?

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapar:

«Konkreetselt Eesti hetkeseisu kohta numbrit öelda ei saa, sest päris elu ei ole laborikatse, kus ühe mõjuri efekti saab isoleeritult mõõta – tarbija suitsetamiskäitumist mõjutavad veel väga paljud muud faktorid. Küll aga on teada, et pilthoiatuste efekt avaldub pikema aja jooksul ja eelkõige just nooremate inimeste seas. See on ka loogiline, sest staažikal suitsetajal on palju faktoreid, mis ta suitsetamist alal hoiavad, ning teadmatus riskidest ei ole põhiline. Nii et hirmutav info tihti lihtsalt blokeeritakse või naeruvääristatakse psühholoogilise konflikti käigus, et oma ebaratsionaalset käitumist õigustada. Küll aga aitab hoiatuspiltide kasutamine kaasa ohtude teadvustamisele ja suitsetamise väiksemale romantiseerimisele nende seas, kelle hoiakud alles kujunevad.

Üpris erinevad arvamused suitsetamisest on põlvkondadel, kes kasvavad üles, nähes peeneid inimesi suitsetamas filmides, või kes kasvavad üles juba selgelt teadvustatud suitsetamise tagajärgedega. Hoiatuspiltide mõju on ka selles, et need on kogu aeg meie ümber, just nagu ka tegelikud suitsetamisest põhjustatud surmad. Kõik avalikus ruumis suitsetajad, kõik mahavisatud suitsupakid, kõik kannavad sama sõnumit, ja see ei ole mingi kampaania, mis saab läbi, vaid on osa meie igapäevasest keskkonnast.»

Ossinovski: loobusin suitsetamisest

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski:

«Kinnitan, et olen suitsetamisest loobunud. Igaüks, kes kord suitsetamisega alustanud, teab, et seda on hiljem väga raske maha jätta. Nii ei soovita ma pigem kellelgi alustada.»

(Minister ei vastanud küsimusele, millist rolli mängisid pilthoiatused suitsetamisest loobumisel – toim.)

Tagasi üles