Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning aastaid riigieksameid hinnanud Marit Tarkin soovitab abiturientidel kirjutada kirjand südamelähedasel teemal, mille kohta noorel on selge oma arvamus. Vältida tuleks tema sõnul aga selliseid teemasid, mille meedia üksipulgi läbi võtnud on ja mille kohta noorel midagi väga lisada ei ole.
Marit Tarkin ütles Postimees.ee’le, et riigieksameid parandades on ta näinud, kuidas noored on võtnud aktuaalse teema ja kirjutanud täpselt sama mida meediagi. «Sel juhul kaob inimese isikupära ära: ta tegelikult kirjutab seda, mida iga päev lehes kirjutatakse või millest televisioonis räägitakse.»
Seetõttu soovitab ta taolistel teemadel sõna võtta eelkõige neil, kellele on see teema tõesti väga oluline ja kes on küsimusega eriti hästi kursis.
«Loodusest võiks kirjutada see inimene, kes ise ka metsas ringi jookseb ja merel käib. Ei tasu kirjutada looduskonspekti, et vihmametsad on otsakorral ja meil on osooniaugud,» märkis Tarkin. Küll aga soovitab ta sellisel teemal kirjutada noorel, kelle jaoks on osooniaugud tõsine probleem ja kes on mõelnud, mida tuleks olukorra leevendamiseks ette võtta.
Tarkin arvas, et sel aastal võivad muuhulgas tulla sellised teemad, mille all saab kirjutada Eesti uuest rahast eurost ja Jaapani tuumaõnnetusest. Ta toonitas siiski, et konkreetse teema prognoosimine ei ole nii oluline, sest üldised teemavaldkonnad on paigas ja spordihuviline saab ikka kirjutada spordist, kultuuriarmastaja kultuurist ja loodusesõber loodusest.
Lugemus on alati näha
Kirjandusnäidete toomine on Tarkini sõnul viimastel aastatel küll vähenenud, kuigi kirjanduse tundmine tuleb alati kasuks. «Tugevad kirjutajad on palju lugenud ja isegi, kui nad ei kasuta ühtegi kirjanduslikku allikat, paistab sõnavarast ja maailmaarusaamadest lugemus välja.»
Tarkin lisas, et õnneks on järjest vähem neid juhtumeid, kus kirjutatakse Andresest ja Pearust vaid seetõttu, et näide kirjandusest tuua, kuigi Tammsaare tegelaste olemusse ehk süüvitud ei olegi.
Sel aastal asuvad teiste seas kirjandit kirjutama 70 Marit Tarkini õpilast, kes viimastel kuudel usinalt kirjandi kirjutamist on harjutanud. Muu hulgas said noored oma loovust väljendada öökirjutamisel, kus sõnu pandi paberile ka muusika saatel. «Näiteks panime Antonio Vivaldi «Aastaajad» peale ja kirjutasime nimi-, omadus- ja tegusõnu järjest. Seejärel kuulasime Margus Vaheri lauldud Urmas Alenderi lugusid ja kirjutasime Eestimaast,» meenutas Tarkin.
Abiturientidel soovitab ta kirjandi kirjutamisel iseendaks jääda. «Kui noored ise usuvad seda, mida nad paberile panevad, usuvad seda ka lugejad.»
Möödunud aasta populaarseimad teemad olid haridus ja õnn
Eesti keele riigieksam toimub esmaspäeval. Eksam algab kell 10 ning kestab 6 tundi. Eksaminandid saavad oma valiku teha 10 teema seast, mis on eesti ja vene keeles kirjandit kirjutavatele õpilastele ühised.
2010. aastal oli kirjandi keskmine tulemus 58,6 punkti. Kõige kõrgema tulemuse said Tartumaa (keskmine punktisumma oli 63,5) ning Jõgevamaa (61,4) lõpetajad, kõige nõrgemad oli tulemused aga Lääne-Viru (53,9) ja Ida-Viru (54,1) lõpetajate seas.
Kõige rohkem arutlesid õpilased teemal «Igaühe õnn on kordumatu». Sel teemal kirjutas 20,6 protsenti lõpetajatest, kelle keskmine tulemus oli 61,7 punkti. Teine populaarsem teema oli «Haridus – kas kohustus või võimalus?», mille keskmine tulemus oli 50,8 punkti. «Seega eelistasid abituriendid sarnaselt varasemate eksamitega teemasid, mis võimaldasid kasutada maksimaalselt isiklikke kogemusi,» tõdes möödunud aasta kirjanditulemused kokku võtnud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) peaspetsialist Märt Hennoste oma analüüsis.
Kõige vähem kirjutati teemadel «Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv» ja «Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses».