Nahkhiirte kuningriik Eesti esimeses fosforiidikaevanduses

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toni Läänsalu

Et saada valmis järjekordne artikkel sarjast «Eesti kõige-kõige», käis Postimees Maardu külje all kunagises Ülgase fosforiidikaevanduses otsimas väidetavalt seal asuvat Eesti suurimat maa-alust juga. Juga jäi leidmata, aga muidu oli väga huvitav.

Vikipeedia ja teiste esmajoones käe alla jäävate allikate põhjal võib järeldada, et Eesti esimene fosforiidikaevandus Ülgasel oli rajamise ajal ehk 1920. aastate paiku üsna muljetavaldav tööstusrajatis.

Fosforiit on lihtsustatult iidsete käsijalgsete kojad või karbid, mis sisaldavad väetisetööstusele vajalikku ainet difosforpentoksiidi. Ülgasel veeti karbipooli sisaldav kiht, mille paksus oli alla meetri, sealsamas mäeküljel asunud rikastusvabrikusse. Seal sõeluti karbid massi seest välja ja jahvatati fosforiidijahuks. Sellise väetise fosforiidisisaldus oli väike, see polnud kuigi nõutud kaup ning sestap polnud ka tollane fosforiidikaevandamine just kõige kasumlikum äri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles