Politsei sõnul peaks suvilaomanikud avastatud vargustest politseile kindlasti teada andma ja kindlasti pole hea idee kuritööd ise lahendama hakata või oma maale kurikaelade püüdmiseks lõkse rajada.
Politsei: suvilasse «karulõksu» seadmist tuleks hoolikalt kaaluda
22. aprill 2011, 22:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalpolitseiosakonna arendusbüroo juhi Krista Aasa sõnul pöördub enamik kannatanutest, kelle suvilasse, maakodusse vms on sisse murtud, pöördub politseisse kevadeti, kui minnakse uuesti suvilasse ja seetõttu on kevad periood, kus registreeritakse taolisi sündmusi tavalisest rohkem.
«Kurjategija toimetab enamikul juhtudel oma tegusid siis, kui on väiksem võimalus vahele jääda,» ütles Aas.
Nii saab Aasa sõnul üldiselt öelda, et sügiskuudel varguste registreerimine väheneb ja kevadel tõuseb. Mingit konkreetset populaarsemat piirkonda varaste seas ei saa eristada ja seda üle Eesti.
Politsei sõnul pole eraldi statistikat suvilatest või maakodudest varastamise kohta. Keskmiselt lahendab politsei aga kolmandiku registreeritud varavastastest kuritegudest.
Enam vargusi toimub seal, kus on vähem püsielanikke. Lisaks murtakse üldiselt rohkem sisse nendesse hoonetesse, mille puhul on väliselt aru saada, et seal kedagi ei ela.
Tavaliselt varastatakse kõike, millel vähegi väärtust on. Kui on aga aega tegutseda, siis eelistatakse seda, mida on võimalikult lihtne realiseerida. Sellisel puhul on esimeseks asjaks elektroonika ja sularaha ,mida on aga talviti suvemajades üldiselt vähe.
Peale seda huvitavad vargaid aiatehnika ja tööriistad ning lõpuks kõik, mis on metallist, kaasaarvatud noad-kahvlid.
«Tühjalt seisev maja on vargale paraku väga kerge saak. On selge, et olgu uksel nii hea lukk kui tahes, valib varas majja sisenemiseks lihtsaima tee,» sõnas Aas.
Tema sõnul on seega üksikut maja varaste eest sajaprotsendiliselt kaitsta raske ja selleks peaks sõna otseses mõttes kindluse ehitama.
Aasa sõnul on siiski oluline, et uks oleks tugev ja lukk korralik ning võtit ei tohiks jätta suvila juurde. Asjad tuleks suvilast lahkudes samuti ära panna ja tubadele kardinad ette tõmmata.
Väga tõhus meede varaste vastu on tavaolukorras niinimetatud naabrivalve, muidugi eeldusel, et läheduses on naabrid.
«Suvilate puhul talveperioodil sellest küll suuremat kasu pole, kuid head suhted naabritega tulevad sellegipoolest kasuks, sest vargad ei tegutse ainult talvel,» sõnas ta.
Aasa sõnul tuleks mõelda ka signalisatsiooni peale.
Kuid mis saab siis, kui varastega kimpus maaomanik otsustab sissesõidutee lõppu panna üles sildi «Ettevaatust! Sisenemine rangelt keelatud – ohtlikud augud!» ja kaevab mõnda kohta nö karulõksu?
«Teoreetiliselt, kui erateel asuv auk on nõuetekohaselt märgistatud, siis on see põhimõtteliselt seaduslik,» sõnas Aas.
Samas tõstis ta esile, et kui keegi sinna sisse peaks kukkuma või seal enda auto lõhkuma ja kui suudetakse tõestada, et auk oli tahtlikult kaevatud selleks, et kellegi vara või tervist kahjustada, on võimalik ka kuriteokoosseis. Võimalik on ka tsiviilvaidlus.
«Seega tasuks «karulõksu» seadmist hoolikalt kaaluda,» lisas ta.
Aas rõhutas siiski, et kindlasti tuleb politseile kuritegudest teada anda ja toimunut ei tohiks hakata omapäi lahendama.