Video: tegelikult, tegelikult, tegelikult... - mida siis ikkagi öelda tahetakse?

FOTO: Ekraanitõmmis videost.

Tähelepanelik televaataja pani internetti video, mis on kokku monteeritud ETV uues saates «Suud puhtaks» kõlanud parasiitsõnast tegelikult. Keeleinspektsiooni hinnangul ei ole tegemist raske keeleprobleemiga, ent soovitab avalikes sõnavõttudes oma sõnavarale siiski rohkem tähelepanu pöörata.

«Mitu korda kõlas ETV saates «Suud puhtaks» 06.09.2017 sõna «tegelikult»? Kas tegemist on sõna devalveerumisega sidesõna tasemele?» tõstatab video autor küsimuse. Ta luges kokku, et tegelikult kõlas saate jooksul koguni 88 korda.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk märkis, et hoogsas vaidluses on igaüks huvitatud eeskätt oma seisukoha väljaütlemisest, mistõttu sünonüümide otsimiseks aega ei kulutata. Seda enam kui igaühel on oma arvamus selle kohta, kuidas asjad tegelikult on.

«Sõna tegelikult rohket kasutamist selgitab ka asjaolu, et sel on õige mitu tähendusvarjundit (EKSS: tõeliselt, tegelikkuses, päriselt, õigupoolest, tõtt-öelda …), millest igaüks võis omal kohal olla,» selgitas Tomusk.

«Meie arvates ei ole põhjust sõna tegelikult liigtarvitamist raske keeleprobleemina käsitada ega selle vältimiseks erimeetmeid otsida. Suulisele suhtlusele on sääraste tühisõnade (tegelikult, tähendab, siis, siiski, et, tõepoolest, nagu jpt) kasutamine küllaltki omane,» märkis keeleinspektsiooni peadirektor.

Ta nentis, et selline keelekasutus võib teinekord kõrva kriipida. Seetõttu võiksid avalikkuse ees esinevad inimesed oma sõnavara ja kõnekultuuri arendamisele rohkem tähelepanu pöörata.

Tagasi üles