Üle 9700 noore kirjutab esmaspäeval küpsuskirjandit. Madis Filippov uuris Tallinna Kristiine gümnaasiumi abiturientidelt, kuidas nad lõpukirjandiks valmistuvad, millest kirjutavad ning mida arvavad tuleva aasta muudatustest.
Kirjand paneb noori pärleid otsima
24. aprill 2011, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui aus olla, siis ega mingit hirmu küll ei ole. Lähen ja teen selle ära,» vastas abiturient Siim Veri küsimusele, kas ta üht tähtsamat eksamit, emakeele kirjandit, ka veidi kardab.
Eks selle teadmisega ole ju ka elatud. «Olen vaikselt mõttes pannud kokku struktuuri ja lõike, millest kirjutada. Teema on juba enne välja valitud,» kirjeldas Elisabeth Haljas oma ettevalmistusi. «Selleks on vabatahtlikkus, keskkonnakaitse ja eesti keel – ma oskan neid siduda.»
Kristiina Keelmann kinnitas, et lõpukirjandiks valmistumine algas juba kümnendas klassis. Seda nii lugemise kui koolitundide näol. «Kui tunnis käia ja kuulata, siis saab targemaks küll,» lausus ta.
Usinad lugejad
Kust saada ideid, millest kirjutada? Elmar Gams rääkis, et abituriendid loevad innuga näiteks Postimehe nädalavahetuse arvamus- ja kultuurilisa AK. «Sealt võib võtta palju asju. Näiteks arvamusliidrite ütlusi,» täiendas Veri.
Tsitaadid, mis esmaspäeval käiku lähevad, on juba ammu välja otsitud. «Näiteks laupäevase Eesti Päevalehe Kivirähki artiklitest ikka leiab neid,» osutas Õnne Kask.
Möödunud aasta kirjandeid lugedes hakanud aga silma, et vahel minnakse tsitaatide rohkusega liialegi, lisas ta kriitiliselt.
Teemasid, millest noored kirjutada tahavad, on palju, kuid läbiva märksõnana tõuseb esile kultuur.
«Mina kirjutan kultuurist või usust,» teatas Sander Paling. Miks? «Sest kultuuri puhul saaksin oma teatris ja kunstigaleriis käimised ning raamatulugemised kõik kirja panna,» vastas noormees naerdes.
Keelmann kirjutaks hea meelega kirjanduse teemal. Just noorte väikesest lugemusest ja sellest, kuidas lugemus näitab inimese eneseväljendusoskust. «Hoiduks kooli poolt peale sunnitud kohustuslikust kirjandusest,» lisas ta. Seda siis selleks, et teiste tööde seast rohkem silma paista.
«Võiks kirjutada ka sellest: nüüdisaegne kirjandus, kas äri või looming?» pakkus Gams.
«Niigi on meie suhe vaimuvaraga väga tarbijalik. Ma ei arva, et peaks juurde tootma selliseid teoseid, milles mitte midagi ei ole,» toetas tema mõtet ka Keelmann.
Heaks tegevat kirjandi Haljase sõnul sidusus. «See peaks olema üks tervik, kus on välja toodud erinevaid aspekte, aga sa püsid kogu aeg n-ö peateel,» rääkis ta.
«Lõpp ja algus tuleb eriti kriitiliselt üle vaadata, et need ikka omavahel klapiks,» lisas Keelmann.
«Lugu peab kandma algusest lõpuni.»
«Loogiline järjestus, et ei hüppaks ühest kohast teise,» leidis Paling.
«Tuleb tuua tavanäiteid elust ja ajaloost, et saaks võrrelda,» märkis Gams.
«Isiklik arvamus on tähtis,» täiendas Paling.
Uus kord ei meeldi
Ei ole mõtet näiteks ajalooõpikut ümber kirjutada. Veri tõi näite ühest möödunud aasta kirjandi ülesehitusest, mida noortele lugeda oli antud: «Hitler tegi alguses seda, siis seda ja siis kolmandas lõigus, et Hitler tegi veel seda ja Stalin oli kah väga paha.»
«Mingi pärl peab olema, sest kirjandeid on ju tohututes kogustes,» täheldas Keelmann.
Teemavalikul mängivad suurt rolli aktuaalsed sündmused, näiteks Jaapani maavärin, Põhja-Aafrika ülestõusud ja kohalikud skandaalid. «Kui ma võtan sporditeema, siis Veerpalust kirjutan ma küll,» rääkis Veri.
Proovikirjandi ajal tehti ka katseeksamit ehk prooviti seda, mis hakkab praeguse lõpukirjandi asemel kehtima järgmisel aastal. See tähendab, et kirjandi minimaalset mahtu vähendatakse 600 sõnalt 400 sõnale, kuid juurde lisatakse tekst ning küsimused. Ehk siis tuleb näidata oskust tekstist aru saada. «Ei soovita mitte kellelegi,» leiavad abituriendid.
«Küsimustele vastamine on väga väsitav ja pärast veel kirjutada nelisada sõna, mis on niivõrd väike maht... sa ei saa teksti kuhugi välja arendada,» põhjendas Keelmann.
«Lugemisosa tegemine võttis liiga palju aega ja energiat ära,» leidis Kask.
«Mind ajas närvi, et lugemisosa küsimused olid viienda klassi tasemel,» lisas Paling.
Noorte ootused on kõrged, nad tahaksid kirjandi eest saada vähemalt 80 punkti. «Sellest allapoole hakkab juba valus,» ütleb üks. Eksamieelsel nädalavahetusel kavatsevad nad aga puhata, päikest võtta ning pühapäeval varem magama minna.
KOMMENTAAR
Märt Hennoste
eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist
Õpilased kipuvad valima üldiseid teemasid, mis võimaldavad oma kogemuste pinnalt kirjutamist. Vähem valitakse teemasid, mis nõuavad konkreetseid teadmisi ja suuremat lugemust. Sealt paistabki välja tendents, et õpilaste seas lugemus väheneb ja rohkem ollakse internetis.
Näiteks mullu valiti kõige rohkem «õnne» teemat. Eriti meeldis selle üle arutleda tüdrukutel. Vähem valitakse teemasid, mis põhinevad ainult kirjandusel või teistel kaunitel kunstidel. Püüame teemasid koostades olla aktuaalsed, aga mitte üksiksündmuste pinnalt lähtudes, vaid tendentside suhtes, mis ühiskonnas aset leiavad.
Järgmisel aastal toimub eksam teisel kujul. Esimene osa on funktsionaalse lugemisoskuse kontroll. Õpilane peab neljast variandist valima ühe tekstiliigi – kas ilukirjandusliku proosa, luule, publitsistika või populaarteaduse – ja tekstist lähtudes vastama kolmele-neljale probleemküsimusele. Vastuse maksimummäär on sada sõna, kuid see pole kindlalt piiritletud.
Kirjand ei kao kuskile, aga muutub lühemaks. Kui praegu on kohustuslik miinimum 600 sõna, siis uue vormi puhul 400. Kui praegu kirjutavad õpilased pealkirjast lähtudes, siis uue eksamivormi puhul peab õpilane lähtuma probleemist ja ise oma teksti pealkirjastama. Pealkiri muutub õpilase jaoks loomingu osaks.
See on loogilisem kirjutamisviis, sest kirjutatakse ikka sellepärast, et on olulised probleemid, mille üle tahetakse arutleda, mitte sellepärast, et keegi on kuskil pealkirja välja mõelnud. Seob neid kahte osa see, et probleem, mille alusel õpilane peab kirjandi kirjutama, on tuletatud alustekstist. Ühitame funktsionaalse lugemise ja kirjutamise oskuse. Sellega tahame saavutada, et õpilased loeksid rohkem, analüüsiksid loetut ja kirjutamine lähtuks alustekstist.
Tänavused riigieksamite ajad
Eesti keel teise keelena (kirjalik) 18. aprill
Eesti keel teise keelena (suuline) 18.–21. aprill
Eesti keel (kirjand) 25. aprill
Vene keel (kirjand) 25. aprill
Ühiskonnaõpetus (kirjalik) 29. aprill
Inglise keel võõrkeelena (kirjalik) 3. mai
Inglise keel võõrkeelena (suuline) 4.–6. mai, 9.–10. mai
Matemaatika (kirjalik) 13. mai
Saksa keel võõrkeelena (kirjalik) 17. mai
Saksa keel võõrkeelena (suuline) 18.–19. mai
Vene keel võõrkeelena (kirjalik) 17. mai
Vene keel võõrkeelena (suuline) 18.–19. mai
Prantsuse keel võõrkeelena (kirjalik) 17. mai
Prantsuse keel võõrkeelena (suuline) 18.–19. mai
Bioloogia (kirjalik) 24. mai
Ajalugu (kirjalik) 30. mai
Geograafia (kirjalik) 3. juuni
Keemia (kirjalik) 7. juuni
Füüsika (kirjalik) 13. juuni
Soovitused
• Lõpukirjandi-eelsel nädalavahetusel tuleks eelkõige puhata.
• Võib sirvida varasemaid kirjandeid ja vaadata, milliseid õigekirjavigu on seal tehtud.
• Võib sirvida ka natukene ajakirjandust ja tuletada ilukirjandusest meelde tegelaste nimesid. Eelkõige võiks mõtiskleda ennast huvitava valdkonna üle.
Allikas: eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, PM