Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul peab osa Eestis tegutsevast üle 200 keskkoolist lähiaastatel tegevuse lõpetama, kuid ministeerium ootab keskkoolide sulgemisotsuseid omavalitsustelt endilt.
Aaviksoo: osa Eesti keskkoolidest peab lähiaastatel uksed sulgema
24. aprill 2011, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et osa keskkoolidest ei ole jätkusuutlikud uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse raamides, aga tuleb vaadata, et terad ei jääks koos sõkaldega hammasrataste vahele. Aga ma tahan, et see initsiatiiv tuleks altpoolt ja ministeerium toetaks nõuannete ja strateegiliste soovitustega,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aaviksoo intervjuus BNSile.
Aaviksoo ei soovinud öelda numbrit, mitu keskkooli peaks lähiaastatel oma tegevuse lõpetama, kuid tema sõnul käib kindlasti jutt oluliselt suuremast numbrist kui kümnest protsendist.
«Mingeid arvulisi eesmärke haridus- ja teadusministeerium kindlasti ei sea sellele protsessile,» sõnas Aaviksoo.
Haridusminister tõdes, et kindlasti on keskkoolide sulgemine valuline ja keeruline protsess. «Igal koolil on vilistlased, õpetajad ja ajalooline traditsioon ning kui keskkool jätkab põhikoolina, on see igale kohalikule omavalitsusele siiski väga valuline otsus,» nentis ta.
Aaviksoo sõnul on kohalikes omavalitsustes inimestel tegelikult arusaam tekkimas, milline oleks mõistlik pilt jätkavate ja mittejätkavate keskkoolide osas.
«Mina kindlasti ei pane koole kinni ega tee lahti, see on siiski kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga kohalik arusaam on siiski aastate jooksul formeerunud. Igas piirkonnas on koolid, mis päris kindlasti alles jäävad, milles keegi ei kahtle. On neid koole, milles keegi ei kahtle, et need ei suuda jätkata. Kui ikka õpilaste arv on alla kümne, siis on raske pidada keskkooli. Ja on vaidlusaluseid koole. Eks lähiaastatel tuleb see selgeks vaielda,» lausus haridus- ja teadusminister.
Aaviksoo hinnangul on kolme aasta pärast Eesti keskkoolide maastik kindlasti oluliselt korrastunum. Ta lisas, et kindlasti ei tule keskkoole kinni panna ainult maal, vaid probleeme on ka suuremates linnades, näiteks Tallinnas.
«Narvas on praegu kõikidel venekeelsetel koolidel raskusi. Üks lahendustee oleks vaadata, kuidas seljad kokku panna omavahel keskkooli tasemetel. See kindlasti on üks võimalus, mida esimese hooga ei ole kaalutud, aga mida tasuks kaaluda. Need otsused tuleb langetada nii ehk naa, olgu see eesti- või venekeelne keskkooliharidus,» märkis ta.