Tänavuste abiturientide esimene suurem katsumus – kirjand on nüüdseks kõikidel kirjutatud ja pingelangus on nii suur, et esimese hooga ei tule Postimehega rääkinud Tallinna Arte gümnaasiumi noortele valitud teema täpne pealkirigi meelde.
Abiturientide esimene pingelangus: kirjand on tehtud!
25. aprill 2011, 17:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valisin selle teema, et …» püüab Sandra Salumäe meenutada. «Hariduse teema!» hüüab ta siis rõõmsalt.
Kõige suuremat pinget tundis neiu alguses, kui raadiost haridusminister Jaak Aaviksoo tervitus kostis. «Nii asjalik tundus kõik alguses, aga hiljem nägin õpetajate sõbralikke nägusid ja pinge kadus ära.»
«Käsi on täitsa haige kirjutamisest,» tunnistab ta katsumust – kirjutas ta ju kokku 11 lehekülge, millest 7 oli mustand ja 4 puhtand. Puhtandis luges ta iga sõna üle, et sõnu ikka puudu ega üle ei oleks ja saigi kokku täiesti lubatav arv – 768 (kirjandi pikkus on 600 – 800 sõna – toim.).
Teemal «Ühiskonna arengu võti on haridus» sai Salumäe rääkida vajalikest muutustest haridussüsteemis. Kui pool ajast oli juba kasutatud, hakkas neiut närima kahtlus, et ehk oleks pidanud hoopis sotsiaalmeediast kirjutama. «Tekkis tunne, et ma ei oska erinevaid tekkinud ideid enam omavahel seostuda ja mõtlesin, et oleks pidanud teise teema valima. Ma ei hakanud siiski enam riskima.»
Tsitaadid ja kirjandus abiks
Salumäe kooliõde Kristiina Ristal väljub samuti eksamiruumist, omal kaasa võetud šokolaad täiesti söömata ja joogist vaevalt lonksuke võetud. «Hea ja vaba tunne on,» ohkab ta alustuseks kergendatult.
Ristal arutles viimased mitu tundi kümnendal teemal ehk «Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse». Kirjandiks valmistudes oli Ristal mitmeid tsitaate meelde jätnud, näiteks kasutas ta oma töös paari mõtet president Toomas Hendrik Ilvese kõnest. Kirjandusest sidus neiu oma teema Johann Wolfgang von Goethe «Faustiga», samuti tõi ta paralleele Elizabeth Gilberti raamatuga «Söö, palveta, armasta». «Kirjutasin ka elust vastunäite, et alati ei tasu uskuda neid raamatuid,» täpsustas Ristal.
Kui šikilt riietunud Sander Krintal eksamiruumist väljub, võib tema näolt välja lugeda vaid üht: väsimus. Ta tunnistab, et väsimus teda tõesti valdab, kuid üldiselt jäi ta tehtuga rahule. Nagu Kristiinagi, kirjutas ka Sander kümnendal teemal. Teemavalikuga on ta rahul ja põhiliselt kirjutas ta oma elust, jättes kirjandusnäited seekord toomata.
«Kirjandiks ei saa midagi õppida - nii palju kui oled lugenud ja elu näinud, seda kirjutad,» ei leia Krintal pabistamiseks põhjust.
Üldised teemad
Arte gümnaasiumi emakeele- ja kirjandusõpetaja Birgit Annasti jaoks oli täna tähtis päev – järjekordne lend tema käe all õppinud gümnasiste pani oma teadmised ja lugemuse mängu. Viimast aastat toimus kirjand just sellisel kujul ja seega on see kui ühe etapi lõpp.
«Järgmisel aastal läheb ju formaat teiseks ja ma arvan, et see on huvitav üleminek,» märkis Annast. Tema hinnangul on selle aasta kirjandi teemad küllaltki üldised ja rohkem ühiskonna- ja ajaloovaldkonna poole kaldu. ««Minu Eesti» on veidi poeetilisem ja loob seosed raamatusarjaga. Teised on kirjutatavad teemad, aga kirjandusõpetaja ootaks tsitaate ka,» märkis Annast.
Ta osutas, et on olnud ka põnevamate kirjanditeemadega aastaid, kuid üldiselt ei ole nurisemiseks põhjust.
Enne eksamit soovitas ta õpilastel kirjutada eelkõige sellest, mida nad ise tunnevad ja teavad ning mitte hakata mingit kosmose- või raketiteadust ajama. «Kirjutada sellest, mis on südamelähedane – see on alati kõige parem,» nentis Annast.
Täna kirjutasid 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ning varemlõpetanut kirjandit. Järgmine riigieksam - ühiskonnaõpetus - toimub 29. aprillil.