Vakra lubab suusakeskust varinguohus endise prügila kohale

Pääsküla prügila

FOTO: Elmar Rauam / Õhtuleht

Sotsiaaldemokraatide valimislubaduste seas on Pääsküla prügimäele suusa- ja talispordikeskuse rajamine, sealjuures hoiatab keskkonnaettevõtte tehtud analüüs, et kuni 2033. aastani ähvardavad prügilat maalihked.

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik kandidaadid pöördusid avalikkuse poole murega, et sotsiaaldemokraatide valimislubaduseks on rajada talispordikeskus 2003. aastal suletud Pääsküla prügila kohale. Nende sõnul on tegemist küünilise juuda suudlusega. «Häälte eest pakub teie erakond rohelust ja puhast keskkonda hindavatele nõmmekatele nii-öelda terviserajatist, mis ohustab inimeste tervist ja isegi elusid veel vähemalt poolteist aastakümmet,» seisis Jevgeni Ossinovskile saadetud kirjas. Vaba Tallinna Kodanikud võtsid oma väidete aluseks 2003. aastal Hendrikson and Co tehtud prügila sulgemise mõju hindava analüüsi, milles seisab, et 2033. aastani ähvardavad prügilat maalihked.

Pääsküla prügila sulgemise mõju hindamisega tegeles 2003. aastal Hendrikson and Co juhtivekspert Juhan Ruut. Tema sõnul on dokumendis kirjutatud 30 aastat vaikimisi määratud periood, mille jooksul prügilas olev orgaaniline aine eeldatavalt laguneb ja seetõttu võivad toimuda olulised struktuuri muutused-vajumid prügimassis, mis kokkuvõttes võivad viia katendi rebendini.

Juhtivekspert Ruut tõdes, et paraku ei ole pärast 2003. aastat ta enam Pääsküla teemadega kursis – seire korraldamine ei ole keskkonnamõju hindaja pädevuses. Küsimuse peale, kas prügila  kasutamine talispordikeskuse eesmärgil oleks võimalik, vastas ta, et see sõltub sellest, millises staadiumis prügila on. Oluline on ka see, mis on kavandatavate rajatiste maht ja kas sinna kavandatakse hooneid.

Hoonete rajamist endise Pääsküla prügila alale Ruut aga võimalikuks ei pea. «Vundamendi rajamine lõhub katendi, lisaks jääb vajumi tekke oht,» selgitas mees.

Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Marki sõnul lõpetati Pääsküla prügila sulgemistööd 2007. aastal. Sulgemise järgselt ei ole uusi uuringuid tehtud, kuid vajumist, mäe sees tekkivat gaasi, nõrgvett ja muud seiratakse pidevalt. «Seire tulemused näitavad, et mägi ei ole tänaseks stabiliseerunud ning 2003. aastal koostatud analüüs on asjakohane ka praegu. Prügila on pidevalt vajunud ning vajumine võib toimuda ka ebaühtlaselt. Seetõttu võivad tekkida ka suuremad tühimikud ning mäel võib esineda varinguoht,» andis Mark hinnangu endisele prügila alale.

Ta lisas, et mäest eralduva gaasi kogus on aastate jooksul vähenenud, kuid võib atmosfääri sattudes endiselt kahjustada tervist ning tekitada plahvatusohtu.

«Suletud prügila maa-ala on kavandatud edaspidi kasutusele võtta puhke- või rekreatsioonialana, kuid seda saab tõenäoliselt teha alles pärast järelhoolduse perioodi,» lausus Mark. 

Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadi Rainer Vakra sõnul on tal hea meel, et keegi on lõpuks seda head ideed tähele pannud. Tema sõnul on Soomes Turu linnas olemas näide prügimäele ehitatud suusakeskusest, kus on kasutatud hoopis teistsugust lahendust. Näiteks on Vakra sõnul tõstukite puhul kasutatud betoonkandureid ehk mitte midagi ei ehitata mäe sisse ja kaitsemembraani ei lõhuta. «Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena saan öelda, et tegemist on Turu linna kopeerimise ideega,» selgitas linnapeakandidaat.

Vakra sõnul tuleb mõista ka seda, et tegemist ei ole Austria või Prantsusmaa keskusega, kus on kilomeetrised mäed. «Pigem on see tore väike perekeskus kui olümpiavõistlusteks sobiv nõlv,» kirjeldas ta.

Poliitik soovitas kõikidel kritiseerijatel sõita Turu prügimäele rajatud suusakeskust vaatama. Projekti maksumusest rääkides lausus Vakra, et kui Soomes läks see maksma viis miljonit eurot, siis Eestis võiks see suurusjärk olla kolme miljoni juures.

Kogu suusalaenutuse park ja kohvik on linnapeakandidaadi sõnul võimalik teha tänapäevaselt ja keskkonnasõbralikult, sealjuures kaitsekihti lõhkumata.

«Tänases faasis öelda, et see on tehtamatu, on vale ja pahatahtlik,» vastas Vakra kriitikutele.

Tagasi üles